Üleeile lõppenud MTÜ Kodukant Pärnumaa esimestel külavanemate koolituskursustel sai tunnistuse kümme külavanemat.
2001. aasta oktoobris alanud koolitustsükli käigus käsitleti ühistegevuse organiseerimist, ettevõtluse arendamist, koostööd kohaliku omavalitsusega ja külade üldist arengut ning arutleti külavanema kui küla juhi rolli üle. Lisaks said osalejad teadmisi projekti kirjutamisest.
Kodukant Pärnumaa juhatuse esimehe Krista Habakuke sõnade järgi on külavanemate koolitamine Kodukandi prioriteet. Kursusi ette valmistades polnud korraldajail aimugi, kui palju külavanemaid Pärnumaal on. Vallavalitsuste kaudu läks info laiali ja vastukaja oli heatahtlik.
Ainult ühes vallas öeldi, et mis te sekkute meie asjadesse, sõnas Habakukk. Meie arvates tuleb külavanem altpoolt valida, kuid on ka vastupidist: vald määrab külavanemad.
Habakuke jutu järgi peab külavanem sündima vajadusest viia küla hääl valda ja olla koostööpartner omavalitsusele.
Koolitustsüklit ette valmistanud sihtasutuse Saarkunda juht ja ürituse koordinaator Andres Kukk märkis, et paljude külade elanikud lausa ootavad kohalikult omavalitsuselt vanema valimise käsku. Kuna ühtset külavanema statuuti pole, peetakse sageli külavanemateks liidreid, aktiivseid inimesi, kes oma küla asju korraldavad.
Üks koolituse läbinuist, Lembit Künnapas Häädemeeste valla Rannametsa külast on ametlikult rahva valitud külavanem. Sellise institutsiooni sisseseadmise ajend oli praktiline vajadus, kuna üksteise järel murti külas sisse kümnesse majja.
Valisime külavanema ja kuueliikmelise toimkonna ning kokkuleppel politseiga hakkasime jälgima, meenutas Künnapas kahe aasta taguseid sündmusi. Tööd pidavat tal jätkuma. Alles paar päeva tagasi tuli Künnapasel lahendada tüli, kus kaks naabrimeest ei jõudnud kokkuleppele, kellele kuuluvad piirikraavil kasvavad puud.
Võrreldes kolme-nelja aasta taguse ajaga, on omavalitsus hakanud külavanemasse hästi suhtuma. Samal ajal tõdes Künnapas, et külavanema amet on küllaltki tänamatu, sest kõikide inimeste tahtmist ei saa täita.
Harvet Toots