Ain Juurikas: Kraav aitab maa kuivama

Ain Juurikas. Foto: Urmas Luik

Põldudel laiutavad järved lume sulamise ja vihmade järel tõendavad, et ei drenaaž ega eesvoolud jaksa vett vastu võtta. Vaarisade ajal võeti labidas ja aidati maa tahenema. Mugandumise ajal tõdeme, et enamik maid on parandatud aastat 30-35 tagasi ja järgmist ringi pole loota.

Eramaad jagunevad nagu lapiteki tükid, maaparandusühistuid ei teki nagu seeni pärast vihma ja viljakate põllumaade salakraavituse on linnade ümbruses segi tõmmanud küprok-külvide tegijad. Seepärast pääsebki uusasumitest kevadel välja vaid säärikutes.

Põllumajandusameti Pärnu keskuse juhataja asetäitja Ain Juurikas, te olete kogenud maaparandaja, seepärast küsingi otse: miks meil on nii palju ujuvaid põlde?

Ujuvate põldudega on mitu probleemi, eriti linnaümbruses. Kui kinnisvarabuum algas, ei kooskõlastanud arendajad meiega neid alasid ning kuivenduskraavidele ei pööratud tähelepanu. Need on kohati kinni aetud, täis kasvanud, sinna on suvaliselt pandud läbilaskusid, mis ummistuvad ega lase vett läbi.

Kuivendus tehti põllu jaoks, kus kevadine vete äravool ei ole nii äkiline või ei teki sellist kõrget tippu kui nüüd nendes alustatud alades, asumites, kus on palju katuse- ja teepinda. Eriti Tallinna ja Tartu ümbruses on näiteid, kus kuivendussüsteemide, ka eesvoolude dimensioon ei vasta nõuetele. Seal on hoopis teisiti vaja arvutada kraavide ja truupide läbimõõte, et vesi kiiremini ära voolaks. See on üks pool.

Ja mis on probleemi teine pool, kui esimene on linnaümbruse uusasumite rajamisega rikutud kuivendussüsteemid?

Teine pool on see, et põllu- ja maaomanikud ei ole arvestanud eesvoolude korrashoiu ega drenaažisuudmete lahtihoidmisega. Kui suue on kraavipõhjas settekihi all, dreen ei toimi ja tekivad üleujutused. Enamik maaomanikke ei ela aga kohapeal.

Selja, Vändra ja Weiss osaühingud aitavad moodustada maaparandusühistuid, et korrastada ühiselt eesvoolud ja vajadusel asendada põldudel dreene. Selleks tööks annab tuge euroraha ja meede 1.8, mille alusel ühistutele hüvitatakse 90 protsenti kuludest. Maaparandustöö ei ole väike ega odav. Sel aastal läheb maakonnas ehitusse seitse maaparandusühistu objekti kogumaksumusega 20 miljonit krooni.

Riigis jagati meetme raha nii, et iga aasta peale jäänuks 60 miljonit, kuid tahtjaid ja taotlusi oli tunduvalt rohkem ja tänavu anti 120 miljonit krooni. Meede lõpeb 2013. aastal, aga taotlejaid on palju, vajadus suur ning käivad läbirääkimised uute lisatoetuste saamiseks.

Nii et maaparandusühistud teevad võsastumata ja metsastamata põldudele taas parandusringi peale?

Minu arvates ongi ainuõige lahendus maaparandusühistute tegemine. Riigil on meie maakonnas 869 kilomeetrit hooldatavaid eesvoolusid, milleks meil käesoleval aastal on 1,3 miljonit krooni. See tähendab, et 20-25 aastaga saame neile ringi peale.

Millal meil viimati korralikult põllumaid parandati? Nõukogude ajal?

Uut maaparandust tõenäoliselt enam ei tehta, jäävad väikesemahulised tööd, süsteemide korrastamine, uuendamine. Vene ajal jõuti viljakad põllumaad korda teha ja näpistati juurde kiviseid võsaaluseid, mis jäävad tõenäoliselt kõik maha. Kahju on Pärnu linna ümbrusest, kus olid viljakad mullad, korralikud põllud, mis nüüd on ehitiste all.

Maailmapanga rahaga saime 1990. aastatel loodud kümne maaparandusühistuga teha Audru vallas kolm objekti, aga neid enam põllumajanduse tarbeks ei kasutata. Tori-Selja sai tollal raha, viimaste aastatega on seal teine ring peal, üks objektidest valmis eelmisel aastal, üks on ehitamisel ja tuleb veel. Pärnumaal seda tööd jätkub, üle poole kuivendusest siin on metsa- ja teine on põllukuivendus. Oleme oma 208 000 hektariga pikalt muudest maakondadest ees.