Eesti ametiühingute keskliit (EAKL) korraldas läinud nädalal Eestis teavituskampaania, mis lõppes meeleoluka perepäeva ja kokkuvõtete tegemisega Pärnus. Ühtlasi tähistati EAKLi 20. aastapäeva.
Harri Taliga: Ametiühingud jäid teavitusnädalaga rahule
6. mai 2010, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga, kuidas teavitusnädal õnnestus?
Sellisel kujul korraldasime teavitusnädalat esimest korda ning kogemus on positiivne. Väga hästi läks ettevõtmine korda Kuressaares möödunud esmaspäeval ja reedel Viljandis, kus huvi oli väga suur. Inimesed tulid oma töömuredega. Väiksem oli aktiivsus Narvas ja Rakveres. Tartus oli kaks üritust, millest teise rikkus veidi ilm, kuid esimene läks edukalt.
Missuguste muredega inimesed ametiühingu jutule tulid?
Ikka töösuhted: kuidas makstakse palka, mida tööandja nõuab tööajast, töötajatele tehakse liiga. Pilt oli kirju ja kuigi probleemid erinevad, on põhivaldkonnad ühed ja samad: kas ei maksta kokkulepitud palka või püütakse ühepoolselt muuta töötingimusi halvemaks – see on peamine.
Kuidas on lood Eesti ametiühingute jõu ja jõuetusega?
Alati tahaks olla jõudsam ja jõulisem. Ometi on selge, et isegi hoolimata rängast majanduskriisist, oli EAKLis eelmisel aastal kolm liikmesorganisatsiooni, mille liikmete arv kasvas. Liikmete juurdetulemisega lisandub tööd, pingutada on vaja rohkem, kuid praeguses seisus, kus rakendatakse uut töölepingu seadust, on ametiühingutel selge eesmärk tõestada töötajatele, et ametiühing on kasulik.
Näiteks kaubandussektoris püüab suurkett töötajatel palku langetada, kuigi selleks otsest põhjust ei ole. Selliseid näiteid on palju. Merenduses ja energeetikas on tööandjaga saavutatud kokkulepe palgatõusu külmutamise suhtes, kuid küsimuseks pole olnud palkade vähendamine.
Mõnes valdkonnas on kriis olnud nii sügav, et ametiühingud on pidanud nõustuma palkade vähendamisega, kuid seda on tehtud kollektiivlepingutega tähtajaliselt eelkõige lisatasude arvelt. Ametiühingust on olnud väga selgelt kasu.
Kaks järjestikust aastat on toonud tööinimesele väga ebameeldivaid seadusemuudatusi. Möödunud suvel muutus töölepingu seadus, sel aastal tõsteti pensioniiga. Kus on ametiühingud?
Mis puutub töölepingu seadusesse, siis see on uus ja keeruline. Esikohal ei pruugigi olla, et töötajate õigusi oleks kärbitud, kuid seaduse rakendamine on uus ja tööandjad, kes pole juriidilise haridusega, toimetavad sellega valesti ega süüvi tagamaadesse. Siin ongi töötajatel koos vaja enda eest seista.
Töölepingu seadust peab käsitlema koos võlaõigusseadusega, mis on veel keerulisem ja mahukam. Ametiühingutel on välja panna pädevad juristid, kes päevast päeva tegelevad tööõigusega.
Uus seadus ei sunni tööandjaid töötajate tingimusi halvendama, kui enne on paremad kokku lepitud.
EAKL on algusest peale rõhutanud, et Eestis on tööea tõstmine rahvastiku olukorda arvestades paratamatu. Küsimus on selles, et inimesed ei tohi kannatada, neil peab olema võimalik tööl käia 65 eluaastani. Seega peab riigil olema raha nende inimeste koolitamiseks, sest aastatega töövõime langeb ja inimene vajab ümberõpet ning vastavat töökohta.
Kui formaalselt pensioniiga tõsta ja jätta mõtlemata, kuidas inimesed saaksid nii kaua tööl käia, saavad neist töötukassa kliendid. Väga tähtis on töökeskkonna parandamine. President Toomas Hendrik Ilves kordas seadust välja kuulutades üle kõik need teemad, mis ametiühing oli tõstatanud.