Loomakasvataja lubab kitsed kordusõppusele viia

Viljar Kalbuse kitsekarja juht sokk Aadu laseb vahel omal sarvistki haarata. Foto: Urmas Luik

Pärnumaal loomi pidav mees on mures oma neljajalgsete pärast, kes võivad jääda ajutiselt hooldajata, sest talunikku ei saa vabastada kordusõppustest.

Viljar Kalbus on rahulik Pärnumaa mees. Päeval arendab tasapisi Vändra vallas Reinumurru külas majapidamist, öösiti sõidab Pärnus taksot. Teist aastat tegeleb mees tõsisemalt loomapidamisega.

Praegu on Kalbusel sööta-joota poegadega kass, kolm koera, kuus jänest, niisama palju sigu, kaheksa hane, kümme parti ja 65 kitse.

Kitsed jääks lüpsmata

Kitsekari on see, millele kulub Kalbuse põhiaeg, sest kitsi tuleb vähemalt kord päevas lüpsta, suvel isegi kaks korda päevas. Peale selle tuleb vaadata, et teistel loomadel oleks piisavalt toitu ees.

Elu sujus nagu sujus, kuni ühel päeval potsatas Kalbuse postkasti kiri Lääne kaitseringkonnalt, et 40aastast meest oodatakse septembris ja oktoobris vastavalt kolmeks ja neljaks päevaks kordusõppustele.

"Ega mul ole Eesti riigi kaitsmise vastu midagi," tunnistas mees. "Läheks isegi heameelega nädalaks metsa, aga kes siis seni loomade eest hoolitseb?"  

Kalbus saatis Lääne kaitseringkonnale vastukirja, milles palus end õppekogunemisest vabastada, sest üksikul mehel pole kedagi, kes ta äraolekul loomade eest hoolitseks.

Lääne kaitseringkonna ülem kolonel Jüri Järvelainen lükkas aga Kalbuse taotluse tagasi, sest seaduse järgi ei ole vabastamine võimalik.

Nimelt saavat kaitseväe teenistuse seaduse järgi reservväelase teenistusest vabastada ainult kahel juhul. Esiteks perekondlikel põhjustel ja teiseks, kui reservväelane peab õppekogemisega samal ajal sooritama haridustee jätkamiseks vajalikke eksameid.

Lääne kaitseringkonna staabiohvitseri major Kaupo Kuninga teatel muutis riigikogu mullu kõnealust seadust, tühistades punkti, mille järgi ei saanud seni kutsuda taluperemeest kordusõppustele.

"Kui aga talunik või ka muu isik on juba kutsutud õppekogunemisele, saab õppekogunemiselt vabastamist taotleda enne selle lõppu erakorralistel juhtudel," seletas Kuningas. "Asjaoludeks võivad olla tervislik seisund, samuti ootamatult tekkinud raske perekondlik või majanduslik olukord. Raske majandusliku olukorra all võib käsitleda ka talumajapidamises tekkinud probleeme. Õppekogunemisest ennetähtaegse vabastamise otsustab väeosa ülem."

Riigikogulane loomi hooldama?

Kuninga teatel ei ole kaitsevägi selles küsimuses mingeid erandeid teinud ja seni on kõik talunikud leidnud endale kaitseväe õppekogunemise ajaks asendajad.

"Riigikogu on maaelust täiesti võõrdunud, kui selliseid lolle seadusi vastu võtab," sajatas Kalbus.

Vändra valla väiketalu pidaja nentis, et tänu riigikogu seadusemuudatusele tuleb tal sügisel 65 kitse, kümme parti, kaheksa hane, kuus jänest, kuus siga, kolm koera ja kass autole laadida ja lahinguväljale kaasa võtta. "Ei saa ju loomi hooldamata maha jätta," teadis Kalbus. "Või saadetakse Toompealt seniks keegi siia mu kitsi lüpsma?"   

Kalbus loodab siiski ka õppekogunemist korraldava ohvitseri mõistlikkusele, et see ta enne lõppu kogunemiselt vabastab.