Keskkonnainvesteeringute keskuse otsuse tõttu mitte rahuldada Saarde Kommunaali taotlust Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondile võib jääda kogu Kilingi-Nõmme, Saarde küla ning Järve kooperatiivi ühisveevärk ja -kanalisatsioon korda tegemata ja laiendamata.
Saarde abivallavanem Andres Kukk ja volikogu esimees Erli Aasamets nentisid, et sellisel juhul jääb Eesti valitsuse poolt Euroopa Liidu ees vastu võetud kohustus ehitada aastaks 2013 välja kõigi üle 2000 elanikuga asulate ühisveevärk ja -kanalisatsioon Saarde vallal täitmata.
Taotleja oli omafinantseeringu tõendamiseks esitanud Saarde vallavolikogu otsuse, mille kohaselt vald kohustub omafinantseeringuks eraldama kuni 40 miljonit krooni.
Ometi nendib keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), et taotleja pole tõendanud abikõlbmatute kulutuste tasumiseks vajaliku raha olemasolu ja kuna puudus ei ole kõrvaldatav, tunnistas taotleja nõuetele mittevastavaks.
KIK märgib, et Saarde vald ei saa sellist kohustust laenu teel katta, kuna laenuvõtmine pole kooskõlas valla- ja linnaeelarve seadusega. Peale selle ei ole taotleja lisanud selgitusi, millistest allikatest on vallal võimalik projekti rahastada taotluses nimetatud mahus.
Riik on ise süüdi
"Kõige huvitavam oli see, et taotluse juures oli volikogu kinnitus, et me omaosaluse garanteerime. Ja meil ei olnud ühtegi viidet selle kohta, et me omaosaluse summa 100 protsenti laename. Vallal on oma raha, me ei ela ainult laenurahast. Aga vastus tuli, et võttes aluseks teie kõrge laenukoormuse, me raha ei eralda," nentis Kukk.
Abivallavanem avaldas, et põhjus peitub mõne aasta taguses lepingus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS). Selle kohaselt ehitas riigiettevõte Kilingi-Nõmme spordihoone valmis ja vald pidi maksma igal aastal riigiettevõttele renti. Tegemist oli riigi enda pakutud rahastamisskeemiga, kus neid summasid valla laenukoormuse sisse ei arvestatud.
Paraku muutis riik seejärel omavalitsuste laenukoormuse arvestamise metoodikat ning RKASiga seotud summad arvestati riigi kohustuste alt omavalitsuste laenukoormuse hulka. Nõnda tekkis Saarde vallalegi kunstlikult suur kohustus, milleks ei oldud valmis, selgitas Kukk.
Aasamets märkis, et vald saab hästi hakkama ja RKASi lepinguta oleks valla laenukoormus vaid kolm protsenti, paraku on see nüüd 45 protsenti (lubatud on 60).
Saarde pole erand
"Samasuguste probleemidega on nüüd õigusaktide muutmisest tulenevalt kokku põrganud teisedki Pärnumaa vallad ja see teema oli esmaspäeval vallajuhtidega arutlusel," rääkis Aasamets. "Me peame kõigepealt saama pädeva õigusliku hinnangu olukorra kohta, sest see on tõlgenduse küsimus. Esiteks: sel hetkel, kui me RKASiga lepingu sõlmisime, ei olnud see meie laenukohustus. Teiseks: kui RKAS võttis ise algselt 600 miljonit krooni laenu ja niisama palju riigi raha, miks meie laenukohustust arvestatakse täis-, mitte pooles summas?"
Aasametsa sõnutsi ei ole juhendeid täpsustanud Eesti raamatupidamise toimkond õigusaktide looja. "Kui riigikogu rahanduskomisjoni liikmed olid seda meelt, et riik on valesti käitunud, kui riigikontroll ütleb, et RKASi rahastusskeem on läbi kukkunud, mida meie siis tegema peame? Ma ei taha öelda, et me läheme kohtusse või et me loobume ehitusest. Me ei tea, me tegeleme sellega alles, ent siin on vaja riigi poolt otsuseid vastu võtta," kinnitas volikogu esimees.
Abivallavanem Kukk lisas, et kui vald KIKi kaudu ühtekuuluvusfondist raha ei saa, tuleb hakata KIKi enda toel korraga kümne miljoni krooni ja mõne tänava kaupa torustikke ehitama. Selline ehitus võib kesta 14 aastat ning nõnda 2013. aastaks töid valmis ei jõuta.
Saarde vald ütles mullu üles lepingu Faciole, mis KIKi 8,65 miljoni krooni toel pidi välja ehitama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Kilingi-Nõmme kesklinnas. Praegu jätkab neid töid Merko, kuid sellega saab valmis vaid 7,8 protsenti kogu valla veeprojektist. Ülejäänu pidanuks rahastama ühtekuuluvusfond.