Leiba tehakse Pärnus edaspidigi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Cibuse kaubamärki kandvates Pere Leiva kauplustes on müüja Helle (vasakul) sõnutsi enimnõutud kaup värske pakendamata leib ja sai. Kaubaauto tuleku ajal moodustub poe ukse taha tihti järjekordki.
Cibuse kaubamärki kandvates Pere Leiva kauplustes on müüja Helle (vasakul) sõnutsi enimnõutud kaup värske pakendamata leib ja sai. Kaubaauto tuleku ajal moodustub poe ukse taha tihti järjekordki. Foto: Urmas Luik

Ehkki Pere Leib sulges möödunud nädalast Pärnus oma kondiitritööstuse ja koondas 36 inimest, eitab ettevõte kuuldusi kogu tsehhi sulgemisest ja Tartusse kolimisest.

Möödunud nädalavahetusel lõpetasid aktsiaseltsi Pere Leib Tootmine Pärnu tootmishoones töö inimesed, kes hoolitsesid kondiitritoodete ja pikkade saiade tootmise eest.

Veebruaris avalikuks tulnud suurkoondamist põhjendas ettevõtte nõukogu liige Karl Liivapuu tootmise ümberkorraldamisega ja kinnitas juba siis, et kahe liini sulgemine ei tähenda suvepealinnas tegevuse lõpetamist.

Sellest hoolimata on linnas tänini liikvel kuulujutud, et Pere Leib otsib Tartusse uut vormileivaliini, et siinne osakond täies mahus üle kolida ja Vanapargi tänava hoone lõplikult sulgeda. Väidetavalt käisid Pere Leiva Tartu juhid korduvalt Venemaal leivaliinidega tutvumas ja on nüüdseks leidnud sobiva aparatuuri, mida praegu kokku monteeritakse. Selle versiooni järgi oleks Pärnus leivatootmine lõpetatud sügisest.

“Ka sügisest saab Pärnus värsket leiba ja külastada meie kohvikuid ning kauplusi,” kinnitas Liivapuu, et linnakodanikul muretsemiseks põhjust pole. Tema sõnutsi on kuulujutud igasuguste ümberkorralduste taustal kerged tekkima ja ta saab puhkenud poleemikast aru, sest äsja ahjust tulnud leib-sai on pärnakatele väärt kaubamärk olnud juba enne seda, kui Pere Leib oma kunagise tütarfirma Cibuse endaga liitis.

“Kui vaatame, mis toimub kaubanduses ja toiduaineturul, on ühelt poolt tootmise marginaal langenud, teisalt survestab kaubandus tootjaid, et tõsta enda mahahindluse protsenti,” selgitas nõukogu liige. “Meiegi kasumlikkusele see mõjub ja sunnib efektiivsemalt tootma.”

Ümberkorralduste all peab ettevõte Liivapuu väitel silmas Pärnus senisest ökonoomsemat tootmist ja tooteportfelli ümberkujundamist, ehkki selge visioon, kuidas siin jätkata, veel puudub. “Samal ajal pole kahte ühesugust saia või torti mõtet valmistada eri kohtades,” nentis ta.

Pärnu probleemiks nimetas Liivapuu vananenud tootmisseadmeid, mis on nüüdisaegsetest energiamahukamad. Seetõttu plaanib Pere Leib siia investeeringuid, et tõhustada küttesüsteemi ja selle kaudu saavutada mõningane kokkuhoid, läbirääkimised käivad linna kaugküttesüsteemiga ühinemise üle.

See tähendaks teatud tehniliste töökohtade otstarbekuse ülevaatamist ja tõenäoliselt koondamistki, kuid täpseid numbreid ei osanud Liivapuu öelda.

“Tartusse üle ei saa me juba sellepärast kolida, et kogu tootmine ei mahuks sinna ära. Meil pole mõtet ehitada selleks uut tootmishoonet, et Pärnu tehas, kus küllaldaselt pinda, kinni panna,” rääkis nõukogu liige.

Pealegi on toiduainetööstus seotud inimeste kutseoskustega ja siinse 90 töötaja asendamiseks Tartu omadega ei piisa Taaralinnas vakantset kvalifitseeritud tööjõudu.

“Pärnus jääb meil praegu ruumi üle ja kui keegi sooviks seda rentida, oleme sellistest koostööpartneritest huvitatud,” kinnitas Liivapuu. Ta märkis, et suvepealinnas võib taas kõne alla tulla külmutatud kondiitritoodete valmistamine, mida 2007. aastal katsetati, kuid proovipartiidest kaugemale ei jõutud. Külmutatud toodete turuna näeb Liivapuu Skandinaavia maid.

AS Pere Leib Tootmise Pärnu osakonna palgal on ligikaudu 90 inimest. Vanapargi tänavas valmistatakse leiba-saia, küpsiseid, kama ja riivsaia. Ettevõttel on linnas mitu kohvikut ja kauplust, kus omatoodangut turustatakse.

Tagasi üles