/nginx/o/2011/01/11/496817t1hf963.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuur koostöös vabatahtlike merepäästjatega korraldab huvilistele laupäeval, 1. märtsil Pärnus teabepäeva, et jagada teadmisi ja praktiliselt harjutada nende pürotehniliste vahendite kasutamist, mida kasutatakse hädasignaali saatmiseks.
1. märtsi keskpäeval Pärnus Rannahotelli ja Side tänava pikenduse vahelisel rannaalal toimuva teabepäeva eesmärk on meelde tuletada ja harjutada väikelaeva varustuses oleva pürotehnika ohutut kasutamist ning utiliseerida aegunud signaalrakette, säratulesid ja suitsusignaale. Pärast teooria meeldetuletamist praktiseeritakse juhendajate käe all mitmesuguste vahendite kasutamist.
Teabepäevale on oodatud kõik huvilised, kel vanust vähemalt 18 eluaastat, eelkõige kõik harrastusmeresõitjad ja kalurid.
Teabepäeva ajal pakutakse võimalust anda ära vanad või kahjustatud signaalraketid, säratuled ja suitsusignaalid ning päästeameti demineerimiskeskus hoolitseb nende kahjutuks tegemise eest. Neid vahendeid, mis on valmistatud 2007. aastal või hiljem, kuid mille kasutamise tähtaeg on möödunud, lastakse üheskoos harjutamise eesmärgil. Samas on võimalik soetada uusi pürotehnilisi vahendeid.
Tavapäraselt on igasugused punast värvi raketid, lastuna veekogult või veekogu vahetust lähedusest, rahvusvaheline märguanne hädaolukorrast. Teabepäeva toimumise ajal tehakse paari tunni jooksul erand ning piirivalvurite ja vabatahtlike valitud ohutus kohas lastakse üheskoos rakette ning harjutatakse teistegi pürotehniliste vahendite kasutamist.
„Tuletame meelde, et punane langevarjuga signaalrakett lendab 300 meetri kõrgusele, nähtavuskaugus on kuni 40 kilomeetrit ja ta põleb 40 sekundit – seega on päris kaugele pika aja jooksul nähtav ja annab teada, et keegi vajab abi. Sellise raketi kasutamine muuks otstarbeks kui hädasignaaliks on vastavalt piirirežiimi eeskirja punktile 51 keelatud territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega külgnevates valdades keelatud,“ ütles teabepäeva eestvedaja Tõnis Leinart.
Leinart märkis, et kõik, kes on punast raketti märganud, peavad sellest teatama politsei- ja piirivalveameti lähimasse merevalvekeskusesse või hädaabinumbril 112, kes teadet vahendab. Vastu võetud info põhjal käivitab merevalvekeskus otsingu- ja päästeoperatsiooni. See tähendab seda, et piirkonda, kus punast raketti nähti, saadetakse PPA veesõiduk, vajadusel helikopter ja politseipatrull võimaliku maismaaotsingu tarbeks. Otsinguoperatsioonide käigus on selgunud, et 90 protsendil juhtumitest on olnud tegu pahatahtliku punase raketi laskmisega: kas mere ääres pidutsedes, realiseerimisaja ületanud rakettide prooviks või niisama lõbuks laskmise või muu mõtlematu tegevusega.
Piirivalve merepäästetoimkonnad reageerivad igale juhtumile, mis on edastatud seoses punase raketi laskmisega. Iga juhtum, mis lõppeb leidmata raketilaskjaga, on ametnikele kui valehäire. Kahjuks võib selle tõttu tekkida viivitus tegeliku hädasolijani jõudmisel, sest tähelepanu on koondatud valehäirele reageerimiseks.
2013. aastal tegeles piirivalve 43 juhtumiga, mil PPA-le anti teada punase raketi kasutamisest, kuid enamik neist osutus valehäireteks ja keegi tegelikult abi ei vajanud. Ida prefektuuri tööpiirkonnast oli teateid punase raketi kasutamise kohta üks, Lääne prefektuuril kaheksa ja Põhja prefektuuril 34. Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas selliseid teateid ei olnud.