/nginx/o/2010/06/02/378769t1haa35.jpg)
Tõenäoliselt ei ole Eestis eriti palju koole, kus oleks oma muuseuminurk või -tuba, rääkimata eraldi muuseumist. Pärnu-Jaagupi gümnaasiumil on aga kohe täitsa ehtne muuseum, mis tähistas möödunud reedel, 28. mail, oma 25. sünnipäeva.
Pärnu-Jaagupi koolimuuseum juubeldas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumi ametlikuks asutamiskuupäevaks loetakse 24. maid 1985. aastal, mil tollase Pärnu-Jaagupi keskkooli ühekordsest puumajast internaadihoones avati koolimuuseum. See oli loogiline tulemus kooli geograafiaõpetaja ja tulevase muuseumi juhataja May Eliisabet Maiste initsiatiivil alustatud kodu-uurimistööle ja vanavara kogumisele. Õpilaste kodudest toodud asjad ei mahtunud enam geograafiakabinetti lihtsalt ära! Nii tekkiski muuseumi asutamise mõte, mis mitmetele raskustele vaatamata reaalsuseks sai.
Muuseumihoone kahes suuremas toas, kus kunagi olid elanud kõrvu nii kooli õpetaja perega kui internaadi õpilased, on praegu üleval stendid Pärnu-Jaagupi kooliõpetajatest ja lendudest läbi aegade, alevis populaarsest tuletõrje ajaloost, eksponeeritud on esemeid 19.-20. sajandi vahetuse elamisest, alates kappidest-kummutitest-nõudest kuni Tootsi-aegsete krihvlite, tindipottide ja pressraudadeni välja. Ei puudu isegi harmoonium ja 20. sajandi alguse Peterburist pärit mängukorras tiibklaver.
Muuseumi väikesesse tuppa on mahtunud esemeid nõukogudeaegsest ajast, muuhulgas klappidega koolipink, õpikud, tüdrukute ja poiste koolivormid, kirjutusmasinad, pioneeritrummid ja -fanfaarid, vimplid ja veel palju muud. Kõrvalhoonetes on välja pandud esemed eestlase talumajapidamisest põllutöö- ja majapidamisriistade näol.
Tähtsa osa muuseumi varast moodustavad ligi 300 kodu-uurimistööd, mille õpilased on alates 1971. aastast koostanud. Mõni lihtsam, mõni põhjalikum ja varustatud fotomaterjaliga, kujutavad need tööd autentset ja huvitavat materjali mitte ainult kohalikule valla ajaloo kirjutajale Sergei Seelandile, vaid ka igale teisele huvilisele.
Kodu-uurimistöödele täienduseks on muuseumis palju õpilaste koostatud sugupuid.
Peale museaalide eksponeerimise on koolimuuseum saanud kohaks, kus toimuvad kogu kooliperele traditsioonilised sündmused: lipuheiskamised muuseumiõuel tähtsate pühade puhul, rahvakalendri tähtpäevade pidamised jm.
Koolimuuseumi sünnipäeval jagati – nagu sellisel pidupäeval ikka – sünnipäevalapsele kingitusi, esineti sõnavõttudega, söödi võileibu ja kringlit, mängis puhkpillimuusika ja tantsisid rahvatantsijad. Halinga valla aukirjad tehtud töö eest said May Eliisabet Maiste kõrval ka hilisemad muuseumi juhatajad Anne Algo ja Anne Alus.