1. juulil kell 5 lülitatakse Eestis välja analoogtelevisiooni edastamine telesaatjate kaudu ja need telerid, millesse ei ole ehitatud digiboksi või mis pole boksiga ühendatud, jäävad pildita. Jutt käib ainult nendest teleritest, mis püüavad signaali toa- või katuseantenniga. Juba mõne teleteenuse pakkujaga liitunud ei pea digi-pöörde eel oma pead sellega vaevama.
Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel, miks Eesti riik inimesi analoogsignaali väljalülitamisega kiusab?
Analooglevi tuleb lõpetada rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. See pole Eesti riigi ega isegi Euroopa Liidu initsiatiiv, vaid ülemaailmne otsus. Euroliidus peab analoogsignaal olema välja lülitatud aastaks 2012.
Analooglevi raiskab tohutult eetriressurssi. Kuna telesaatjad mõjutavad üksteist pika maa tagant, saab igasse riiki panna vaid väikese arvu saatjaid. Sagedusele, mille praegu võtab üks analoogjaam, mahuks 12 digitaaljaama.
Kui hea on praegu digisignaali kvaliteet Pärnumaal?
Pärast Kihnu saatja aprillis töölehakkamist saab olukorda hinnata heaks, vaid paksu metsa sees Läti piiri ääres võib veel probleeme olla.
Tegelikult on Pärnumaa muu Eestiga võrreldes üsna keeruline koht, sest Pärnu saatja asub maakonna ühes servas mere ääres ja sisemaal on tihedate metsade taga palju üksiktalusid. Neile kodudele kvaliteetse levi tagamiseks tuleb appi võtta võimsad antennid.
Kui tasuline levi saab kogu Eestis hakkama 11 saatjaga ja sellega on telepildi võimalus 95 protsendil elanikest, siis vabalevil on 30 saatjat. Ehk need 19 lisasaatjat on paigaldatud just selleks, et ülejäänud viis protsenti elanikest näeksid tasuta levivat viit kanalit.
Mida peaksid tegema need, kes on küll digiboksi ostnud, kuid telerile pilti ette ei saa?
Kui olemasoleva antenniga on digilevi vastuvõtul probleeme, tuleks proovida seda eri suundades või üles-alla liigutada. Kui seegi ei aita, tuleks antenni tõsta või kasutada antennivõimendit.
Abi saab küsida infotelefonil 17 101 või saates kirja oma probleemi kirjeldusega aadressil digilevi@mkm.ee. Samuti tasub nõu saamiseks minna oma sotsiaaltöötaja jutule.
Kui on näha, et inimene on vaeva näinud, et digipilt koju jõuaks, aga seda ikkagi ei ole, võib riik appi tulla. Leviral on ju kohustus tagada digipildi vastuvõtt kõikjal Eestis.
Riik majale antenni paigaldama ei tule, küll peab tagama, et maja juures oleks kümne meetri kõrgusel kvaliteetne digisignaal. Kui kuskil digipilti kätte ei saada, sõidab tehnilise järelevalve amet bussiga kohale ja mõõdab kümne meetri kõrguselt, kas signaal on normi järgi tagatud. Kui kümne meetri kõrgusel signaali pole, on Levira kohustus see tagada.
Kui palju on Pärnumaal inimesi, kel puudub digipilt?
Raske öelda. Hinnanguliselt on Eestis veel 45 000 kodu, kus seda võimalust pole, Pärnumaal on neid ilmselt mõni tuhat. Suur osa neist on üksi elavad inimesed: pool on noored ja teine pool pensionärid, kes agressiivsete müügipakkumiste seast pole suutnud valikut teha.
Mis valikud jäävad inimesele, kel veel pole digiboksi?
Valikuvariante on viis. Võib jätkuvalt vaadata oma antenniga, kui osta juurde digiboks või sisseehitatud digiboksiga teler. Sel puhul on kaks võimalust. Tasuta saab vaadata viit Eesti kanalit või liituda Zoom-TVga ja näha 99 krooni eest kuus 24 kanalit. Tasulised variandid on liitumine Viasati, Elioni või kaabeltelevisiooniga, kui majas vastav võimalus olemas.