Kiisler ei toeta Rail Balticu koridori planeerimist Valga suunal

Raudtee. Illustreeriv foto. Foto: Urmas Luik

Regionaalminister Siim Kiisler märkis vastuseks Valgamaa omavalitsuste liidu ettepanekule otsustada Rail Balticu koridori valikute puhul Tallinna-Tartu-Valga transpordikoridori kasuks, et tema toetab Rail Balticu planeerimist Tallinna-Pärnu-Riia suunal.

"Leian, et see on võimalus luua Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel kiireim maismaaühendus ja seeläbi vähendada oluliselt aegruumilisi vahemaid Eesti ja meie jaoks rahvusvahelises koostöös oluliste keskuste vahel," seisab Kiisleri kirjas liidule.

Kiisleri sõnade järgi mõistab ta Valgamaa omavalitsuste soovi kiire raudteeühenduse järele Valga ja Tallinna vahel, kuid Rail Balticu väljaarendamise eesmärk ei ole Eesti-siseste regionaalpoliitiliste küsimuste lahendamine, vaid Eesti kiire ja mugav ühendamine teiste Euroopa Liidu riikidega, et tagada riigi konkurentsivõime ja rahvusvaheline koostöö ning parandada inimeste ja kaupade liikuvust.

"Rail Balticu puhul on selge, et kiireimaiks ühendusviisiks on Tallinna-Pärnu-Riia koridor," märgib regionaalminister.

Otsuse selle kohta, et Rail Baltic hakkab kulgema Pärnu kaudu, tegi valitsuskabinet 22. septembril 2011. aastal. Valitsuse otsuse aluseks oli konsultatsiooniettevõtte Aecom Ltd tehtud tasuvusuuring, mille kohaselt osutus Eesti osas optimaalseimaks variandiks Rail Balticu koridori kulgemine Tallinnast Pärnu kaudu Riiga.

Valgamaa omavalitsuste liit pöördus regionaalministri poole üleskutsega otsustada Rail Balticu  raudteekoridori valikute puhul Tallinna-Tartu-Valga suuna kasuks. Oma pöördumises on Valgamaa omavalitsuste liit teinud valitsusele ja asjaomastele ministritele ettepaneku algatada alternatiivne Rail Balticu raudteekoridori planeering ja mõjude analüüs, lähtudes olemasolevast Tallinn-Tartu-Valga suunalisest raudteest.

Liit märkis muu hulgas, et Rail Balticu transpordikoridor läbi Tartu ja Valga läbiks suurema elanike arvuga ja majanduslikult aktiivsemat piirkonda ja seega oleks nii reisirongi kasutajate arv kui kaubasaadetiste vood suuremad. Samuti oleksid Tartut ja Valgat läbides väiksemad keskkonnariskid.

Olemasoleva Tallinna-Tapa-Tartu-Valga liini moderniseerimine võimaldaks liidu hinnangul Rail Balticu käivitada juba mõne aasta pärast ja uue raudtee ehitamine ei läheks sedavõrd kulukaks.