Malevasuvi kogub hoogu

Malevlased Liis-Eleen Kalmer ja Liisa Tiits nühivad puhtaks uue kunsti muuseumi taga asuvat skulptuuri. Foto: Ants Liigus

Tänavu töötab Pärnus ja Pärnumaal õpilasmaleva 102 rühmas ligi 1400 last, esimesed rühmad alustasid 7. juunil, viimased lõpetavad töö 22. augustil.

Pärnumaa õpilasmaleva juhi Mati Suti jutu järgi on Pärnumaa õpilasmalev endiselt arvukuselt riigi suurimaid: mõni aasta tagasi töötas siin kuuendik malevlastest, praegu on malevlastest Pärnumaalt juba iga kolmas.

“Meil ootas järjekorras 150 last, kellele polnud tööd pakkuda, aga tänu Eesti noorsootöö keskuse toetustele saime ettevõtteid juurde: lisandus seitsme rühma jagu töökohti,” rääkis Sutt. “Eelmine aasta oli meil töökohtade leidmise suhtes kõige raskem, tänavu on Eesti majanduses vist midagi muutumas. Rühmad said täis väga kiiresti nagu alati: märtsis komplekteeriti esimesed rühmad, mais saime kohti juurde ning needki täitusid kohe. Praeguseks on soovijatest enamik lisakohtadel töö leidnud.”

Suti sõnutsi muudetakse järgmisel aastal võib-olla pisut töölesoovijate registreerimise süsteemi. Nimelt on maleva korraldajad kokku puutunud probleemiga, et hoolitsevad emad-isad-vanaemad panevad lapse malevasse kirja, aga kui antakse teada tööaeg ja     -koht, ei saa laps tulla laagrite, ekskursioonide ja muude põhjuste tõttu. Edaspidi püütakse registreerimisel rõhku panna tööd otsivate noorte enda aktiivsusele.

13-14aastased malevlased töötavad kuni neli tundi, 15-16aastased viis ja 17aastased kuus tundi, tunnitasu on vähemalt 27 krooni.

Enamik noori on ametis kohalike omavalitsuste heakorra- ja haljastustöödel, Pärnus töötavad malevlased kalmistutel, rannas, parkides, riigimetsa majandamise keskusele kuuluvatel rannaaladel. Oma rühmad on põllumajanduses, Tootsi turbarabas, Tõstamaa mõisas. Kokku on pakkuda tööd ja tegevust 27 valdkonnas alates kurkide ja vaarikate korjamisest kuni muinsuskaitsealuste haudade koristamiseni.

Pärnus tegutseb sel suvel rühm, mille kaheksa last puhastavad parkides dolomiitskulptuure traatharjade ja liivapaberiga. Pindmine saastunud ja kahjustunud kiht on jõutud eemaldada kaheksalt kujult, mitu skulptuuri ootab veel pesu.

“Rannapark tehakse korda ja miks peaksid sealsed skulptuuridki määrdunuks jääma?” arutles laste tööd koordineeriv skulptor Rait Pärg. “Kes ise on näinud, võib veenduda, et puhtal ja mustal skulptuuril on ikka vaks vahet. Puhtad kujud on korras aastateks, niipea pole neid hooldada vaja ja kui õnnestub, tahame dolomiitskulptuurid katta spetsiaalse vahendiga, et edaspidi neid määrdumise eest kaitsta.”