Kaugemaid valdu vaevab nõrk digilevi

Kui teler töötab, aga ei haaku digileviga, ei maksa teda kohe ära visata. Tihti aitab asjatundja nõuanne. Foto: Ants Liigus

Kuigi digitaaltelevisiooni vaatamiseks piisab digiboksist, ei ole puhas teleripilt veel garanteeritud, levigi peab olema küllalt tugev. Pärnu Postimees uuris, kuidas on digileviga lood Pärnumaa kaugemates valdades.

Koonga valla Mihkli küla mees Toomas Maarand on kasutanud Viasati teenuseid juba viis aastat ja on digitelevisioonile ülemineku vaevustest oma sõnutsi puutumata jäänud.

“Viasat ja Starman levivad siin Mihkli külas kenasti ja neid kasutatakse ka. Kuigi Starmani jaoks peab olema korralik antenn, selle detsimeeterantenniga ei saa hakkama,” rääkis Maarand. “Elioni digi-tv kohta ei oska ma midagi öelda, siia Elioni kaablid vist ei ulatu. Mihkli külas tundub meil asi enam-vähem korras olevat. Terve valla kohta ma nii öelda ei julge.”

Koonga abivallavanema Silver Seegari andmeil on siiani üsna vaikne olnud ja digilevi probleemidega ei ole vallavalitsuse poole pöördutud. “Ma arvan, et enamik inimesi teadis üleminekut ette ning oskas selleks aegsasti valmistuda. Kui probleeme tekib, ilmnevad need ilmselt lähipäevade jooksul,” arvas Seegar.

Pilt kipub hanguma

Saarde vallasekretär Marju Antson ja Tali teeninduspunkti sekretär-asjaajaja Lehti Meerents väitsid kui ühest suust, et muresid ei ole, sest digi-tv on veel liiga uus. Küll juhtis Meerents tähelepanu asjaolule, et vahel kipub digipilt sekundiks-kaheks hanguma. Seda aga ei pidanud ta telerivaatamisel suureks takistuseks.

Kihnu vallavanema Ingvar Saare sõnutsi polnud eilse seisuga ühtki digitelevisiooniga kimpus kihnlast abi küsima tulnud. “Meil peaks olema lausa digilevijaam masti otsas, seega peaks leviga kõik korras olema,” ütles Saare. “Teine asi võib olla digiboksidega, kuid tundub, et ka nendega ei ole veel muresid. Loomulikult võib juhtuda, et uue nädala alguseks on inimestel mõni küsimus tekkinud.”

Kihnu elanik Maie Aab vastas pärimisele, kas digileviga on kõik korras, üsna mureliku häälega. Nimelt on nende pere valinud Elioni digitelevisiooni teenuse ja pilt kipub väga tihti hanguma. “Juba paar nädalat tagasi läks asi nii häirivaks, et võtsime digiboksi vahelt ära ja vaatasime analoogsignaaliga. Nüüd ei ole muidugi seda võimalust ja tulebki Elionilt uurida, mis meil selle digileviga lahti on,” üles Aab.

Elioni digi-tv ulatus väike

Tori vallavanem Mart Vaiksaar arvas, et teema on liiga värske, osa inimesi alles ärkab ja hakkab digitaaltelevisiooniga tutvuma, kuna puudub alternatiiv. “Ise olen juba üle aasta vaadanud Starmani digitelevisiooni ning pildi kvaliteedile ei ole midagi ette heita, täiesti normaalne.
Kahju on ainult sellest, et maal elavate inimesteni jõuavad teenused ikka hiljem. Näiteks ei ole Tori vallakeskusest väljaspool Elioni digitelevisiooni võimalik tellida ja interneti kättesaadavus jätab soovida. Nii ei tule ju noored maale elama,” muretses Vaiksaar.

Varbla valla arengu- ja keskkonnanõuniku Marii Altmanni väitel on Varbla vallas digileviga probleeme küll. Suurimad leviaugud pidavat olema mere ääres, kus olulist rolli hakkavad mängima pinnase eripära ja mastide paigutus.

“Mereäärne ala on keskmisest pinnast madalamal, lähedal kõrgub mets. Peale selle asub Varbla Pärnu ja Orissaare masti vahel, see tekitab kohati leviauke ja nõrka levi,” rääkis Altmann. “Tavapärane on, et 100protsendist levi ei saagi kätte ja ette tuleb nõrgast levist tingitud pildihakkimist.” Nagu Koonga ja Tori vallas ei pakuta Varblaski Elioni digitelevisiooni. Samuti töötab telefonivõrk analoogsüsteemis.

Digitaalsignaal nõuab head antenni

Pärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla, kellel on maakodu Varblas, on enda sõnutsi võtnud kasutusele juba kolmanda antenni digisignaali püüdmiseks. Kaks esimest, mis Raidla elektroonikapoest soetas, ei saanud signaali kätte.

“Esiotsa ostsin poes soovitatud antenni, kuid see pilti ette ei toonud. Viisin selle tagasi ja ostsin võimsaima, mis selles poes üldse pakkuda oli, ent ei aidanud seegi. Mõlemad olid võimendiga. Siis meenus mulle kasutult seisev võimendiga antenn, mida ma isekeskis Vene imeks olen kutsunud. See arvatavasti idanaabri noorte konstruktorite välja mõeldud monstrum tõi aga digipildi minugi talu telekale ette,” rääkis Raidla.

Raidla jutu järgi suutis ta antenni seadistamisel ekraanile manada isegi lätlaste TV3 ja Ventspilsi teksti-tv ning lühikese otsimise järel sai kätte kõik Eesti kanalidki. Kuid kõige imelikum tundus talle tõik, et tugevaim signaal (62 protsenti) tuli maapinnast vaid paari meetri kõrguselt, samal ajal kui kuue meetri kõrgusel jõudis signaalist talu õuele 54-56 protsenti.

“Kanal 2, Kanal 11 ja TV3 pilt on laitmatu ega kadunud ka analoogsignaali väljalülitamisel,” märkis Raidla “ETVd saan aga nüüd vaadata valikuliselt, sest osa saateid jõuab minuni digitaalselt, osa mitte. Näiteks “Aktuaalne kaamera” saabub minu tallu digitaallainetena ideaalse pildiga ning samal ajal töötab kenasti ETV2 digipilt. Kui aga hakatakse edastama jalgpalli MMi telepilti, pean minema arvuti taha, sest jalgpalliülekandeid ma enam ei näe.

Alguses mõtlesin, et pean endale muretsema mõne veel imelisema monstrumi, aga asjatundjaga nõu pidades selgus, et piisab ühe juhtme asendamisest. Nimelt olevat asi selles, et ETV edastab saateid laiekraaniliselt, minu vana telekas ei tunne aga seda ära, justkui signaal puuduks.”