Lüpsirobot kergendab talutööd

Uida talu peremees Peeter Aassalu läheb karjakopli poole, sabas pojapoeg Rasmus ja taustal tänapäevane vabapidamisega lüpsilaut. Foto: Henn Soodla

Umbes 40 elanikuga kõrvalises Tabria külas vaatab Uida talu laudast vastu tehnikaajastu viimane sõna – lüpsirobot, mis annab arvutiekraanile piima ja looma kohta ülitäpsed andmed.

Uida talu perenaine Sirje Aassalu istub arvuti ette, selle ekraanil joonistub eestikeelse tekstiga paneel, millel just roboti all oleva lehma number ja ülevaade selle kohta, mitu nisa on korraga lüpsis, mitu tühjaks saanud, kui suur on toodang, rasvasus ja nii edasi nagu laboris.

Teadaolevalt on Are vallas Pärnumaa esimene talulauta toodud lüpsirobot, suurtootja OÜ Massiaru muretses endale sellise abilise paar aastat tagasi.

Suurelt mõeldes

Uida talu peremees, varem bussijuhina leiba teeninud Peeter Aassalu ütleb, et kui nad uut lauta plaanima hakkasid, mõtlesid nad kohe vabapidamisele ja lüpsirobotile. Selle järgi ligi kümne miljoni suurune investeering tehtigi ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetusega kerkis tunamullu OÜ Krive Ehituse projekteeritud moodsa sisseseadega laut.

“Kui vanas laudas alustasime, oli meil viis lüpsilehma ja siis arvasime, et see on suurtootmine,” ütleb raamatupidajaks õppinud perenaine.

Nüüd on noorloomadega kokku 150 suud, lüpsilehmi on 80 ja enamasti on nad harjunud roboti alla minema, sest lüpsilatris ootab neid ees maiustusena jõusööt. Ainult mõni vanem lehm tõrgub automaatse abilise “susina” pärast, kui see tema nisade kallal toimetab.

“Meil käibki talu arendamine nii-öelda kümmeaastakute kaupa, 2000 ostsime torusselüpsiseadmed, nüüd oleme jõudnud roboti ja arvutisüsteemini, kogemusi oleme taluliidu kaudu käinud saamas teistes lautades, ka Rootsis DeLa-vali korraldatud õppereisil robotfarmidesse, sellest hakkaski asi pihta,” mainib peremees.

“Oleme nagu uus põlvkond, roboti põlvkond, aga tegelikult ei jõua lihtsalt iga päev rakkes olla,” kõneleb perenaine. “Oleme nii eraldi koha peal, et siia lüpsjaid leida on raske.”  

Eliitpiim ja talvesööt

Lüpsiroboti töö on täiuslik alates lüpsile tuleva lehma kindlaksmääramisest kuni tema udaraveerandite piimaannini.

“Ta eraldab selle piima, milles on midagi viltu, seepärast on meil toodetud piim läinud kogu aeg eliiti,” mainib perenaine.

Eliit tähendab varuja makstavat kõrgemat hinda, kuid veel mitte nii kõrget, nagu suurtootjad endale välja on kaubelnud. Piimast kui põhitoodangust tagasi saadavate kroonidega peab talu ennast majandada suutma ja laudaehitust tasa teenima.

Laudast saavad loomad jalutada lüpsi järel karjakoplisse. Peremees ütleb, et 150 tonni silo on tehtud ja 500 rulli kuiva heina ka, aga teisest niitest tuleb talvesööta veel juurde varuda.

Palaval ajal on aga katuseaknaga laudas piimaandjate nina ees mahlane ja toitev haljassöödamass.