KredExi koostatud elamufondi seisukorda ja rekonstrueerimistoetuse mõju käsitlev analüüs näitas, et korteriühistud on KredExi rekonstrueerimistoetuse abil investeerinud korterelamute renoveerimisse kokku 151,4 miljonit eurot. Korterelamute investeeringud on olnud suuremahulised ja sõltuvad riikliku rekonstrueerimistoetuse olemasolust.
Pärnumaal renoveeriti KredExi rekonstrueerimistoetuse abil 41 kortermaja, mis moodustab 6,2 protsenti kõigist toetust saanud majadest. Pärnumaa oli toetust saanud majade arvukuselt maakondade lõikes Harjumaa ja Tartumaa järel kolmandal kohal, teatas KredExi pressiesindaja Tarmo Seliste.
KredExi abil renoveeriti üle Eesti kokku 663 korterelamut, mille suletud netopind on 1,9 miljonit ruutmeetrit, see moodustab 9,7 protsenti kõigi enne 1991. aastat ehitatud Eesti korterelamute köetavast pinnast. Ajavahemikul 2010–2014 on KredEx eraldanud korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot.
„Kuna enamik Eesti korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, on Eesti elamufondi suurim probleem hoonete suur energiakulu, mis avaldab kõrge soojusenergiahinna tõttu suurt mõju leibkondade majanduslikule olukorrale. Suur osa Eesti leibkondadest elab korterelamutes ja kuna rekonstrueerimine võimaldab kokku hoida kütteenergiat, on selle abil võimalik märgatavalt vähendada eluaseme ülalpidamiskulusidki,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.
Korterelamu rekonstrueerimistoetuse järjepideva eraldamise tulemusena on suurenenud inimeste teadlikkus ja seega on aastate jooksul suurenenud terviklikult rekonstrueeritavate korterelamute arv.
Rekonstrueerimistoetust on taotletud kõige rohkem Harjumaal ja Tartumaal, kõige vähem aga Hiiumaal ja Võrumaal. Analüüs näitas samuti, et rekonstrueerimise otsuse langetamist mõjutavad eeskätt küttehind ja leibkonna sissetulek.
Renoveerimise tulemusena on korterelamud saavutanud arvestuslikult 43 protsenti energiasäästu.
Analüüsiga saab tutvuda KredExi veebilehel.