Pärnu valmistub Euroopa abil lehmi linna tooma

Kui europrojekt “Lehmad linna” käivitub, võib Pärnu rannaalal näha saada just selliseid lihaveiseid. Foto: Henn Soodla

Pärnu linnavalitsus saatis volikogule eelnõu, et saada nõusolek hakata partneriks keskkonnaameti kavandatavas projektis “Lehmad linna”.

Selleks peab Pärnu linnavolikogu andma linnavalitsusele loa eelnimetatud projekti kaasrahastamiseks miljoni krooniga, mis jaotuks aastatele 2012–2017, kui “Lehmad linna” aktsioon Pärnu looduskaitsealustel rannaniitudel ellu kavatsetakse viia.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitseplaneerimise spetsialisti Moonika Ani andmeil maksab viieaastane projekt 20 miljonit krooni ja taotlus selle lõviosa rahastamise kohta esitatakse Euroopa Liidu Life+Nature programmile.

Eesmärk on taastada Pärnu looduskaitsealused rannaniidud. Neid on kokku ligikaudu 250 hektarit, hõlmates Vana-Pärnu ajaloolise mereäärse karjamaa ja Pärnu rannaala Strandi hotelli tagant Tahkuranna vallani, mis tänapäeval on kõrkjatesse ja pilliroogu kasvanud.

Mitmekesine elukeskkond

“Ellukutsutava projekti abil tahame taastada Pärnu rannaniidud madala rohumaana, niita kõrkjastiku ja tuua rannaalale veised, kes hoiaksid niidetud rohumaa uuesti kõrkjatesse kasvamast,” rääkis Ani. “Tahame taastada looduslikud sonnid ja rannaniitude veerežiimi, mis muu hulgas aitaks puhveralana kaitsta linna liigvee eest.”

Peale rannaniitude on Pärnu mereäärsel looduskaitseala, mis hõlmab kokku 341 hektarit, rannaäärseid metsatukki ja laguune, mis üheskoos muutuksid rannaniitude ja veerežiimi taastamise järel mitmekesiseks looduslikuks elukeskkonnaks.

Niisama tähtsaks kui Pärnu rannaniitude taastamist peab keskkonnaamet Ani ütlust mööda inimestele kavandatud tegevust, kus huvilised saavad liikuda, lugeda teabetahvlitelt sealse elustiku kohta või niisama mere ääres olla.

“Samal ajal peab olema tagatud, et karjatatavad veised ei satuks inimestega vastamisi ega ehmataks kedagi,” kinnitas Ani.

Hea näide Kablis

“Rannaniitude taastamisest on Pärnumaal hea näide Kabli rannast, kus paari aastaga muudeti kõrkjatesse mattunud rannaala vabalt käidavaks rohumaaks,” märkis Ani ja lisas, et samal ajal pole “Lehmad linna” ellukutsumine ELi raha abil veel kindel. “Selliseid projekte esitatakse palju ja keegi ei tea, kas meie oma otsustajate silmis heakskiitu leiab.”

Tänavu suvel kavatseti pilootprojektina tuua Pärnu keskranna alale mägiveised, kuid kuuma suve ja aeglase ädalakasvu tõttu jäi kavandatu ellu viimata.

“Kui Pärnu meie partneriks astub ja ühine taotlus Euroopas heakskiidu leiab, võin kindalt väita, et veiste karjatajatele Pärnus korraldatakse uus konkurss ning rannaniitudele võidakse lubada mitme omaniku veised,” vaatas Ani tulevikku.

Pärnu osalemise keskkonnaameti algatatud projektis otsustab linnavolikogu eeldatavasti septembrikuu korralisel istungil.