/nginx/o/2010/10/15/449882t1hd24f.jpg)
Kihnu saare juures puhkesid õitsele sinivetikad, mis mitmel pool mereäärsed kivid siniseks võõpasid.
Sinivetikas värvis Kihnus ranna helesiniseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalavahetusel võis Kihnu sadama juures ja saare lõunatipus Pitkänä neeme all näha omapärast vaatepilti – terve mereäär oli kaetud helesinise värviga, vahendas Kihnu mere seltsi kodulehekülg.
Kuigi alul arvati, et keegi on merre sinist värvi või mõnda kemikaali poetanud, tuli hiljem välja, et mererand on sinise tooni saanud teisteski saare osades ja reostust siiski ei ole. Et asjasse selgust saada, võtsid seltsi liikmed sinisest ollusest proovid ja saatsid uurimiseks merebioloog Jüri Tensonile.
Tensoni teatel kujutas sinine leid endast sinivetikate Nodularia ja Aphanizomenoni sügisese massilise arengu tagajärjel loodud vetikamassi, mis oli veetaseme alanemise tõttu kaldale jäänud.
„Sinine värv on põhjustatud bakterite lagundatavast vetikarakust sinivetikatele omase sinise pigmendi eraldumisest. Õigupoolest on sinivetikad kummalise, ürgse päritoluga, lähedased bakteritele ja praegu kasutatakse nende nimena rohkem tsüanobakterid,“ kirjutas merebioloog kihnlastele saadetud vastuses.
Tensoni sõnutsi peeti sinivetikaid varem soojaveelisteks. 1995. aastal avastas ta koos rootslase Björn Guterstamiga Kihnu juures sügisese sinivetikate massilise arengu ja sügisesed õitsemised on seal üsna tavalised.