/nginx/o/2010/10/22/453022t1h84e1.jpg)
Dream Foundation Eesti korraldas Pärnu maakonna koolides küsitluse, millest selgus, et noored tahavad välismaale õppima minna eelkõige keelepraktika eesmärgil, kuid kardavad enim sellega kaasnevaid finantsprobleeme.
Pärnumaa noored muretsevad välisõpingute rahastamise pärast
/nginx/o/2016/02/19/5064437t1h159d.jpg)
22. oktoober 2010, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku küsitles organisatsioon 175 gümnaasiumiõpilast, kellest 114 sooviks minna välismaale keeleoskust parandama. Oluliste põhjustena, miks võõrsile suunduda, toodi välja veel uute kogemuste saamine ja silmaringi laiendamine, aga ka konkurentsieelis tööturul.
Peamiste takistustena näevad Pärnumaa noored rahastamise probleemi järel võõrkeelset suhtlust ja õppetööd. Murettekitavaks osutus ülikoolidesse sissesaaminegi.
Dream Foundation Eesti esindaja Virge Tamme sõnul tuleneb mure välisõpingute finantseerimise pärast tihti vähesest informeeritusest. „Nii mõneski Euroopa riigis saab täiesti tasuta õppida, ei maksa unustada ka stipendiumivõimalusi,” ütles Tamme.
Dream Foundationi küsitlusele vastanutest 42% soovis minna välismaale õppima, kuid vaid 9% oli edasisteks õpinguteks välisriiki suundumises kindel.
Kõige populaarsem sihtriik oli Pärnu maakonna noorte seas Suurbritannia, kuhu sooviks võimalusel õppima minna 72 vastanut. Järgnesid USA 47 nimetamisega ja Saksamaa, kuhu läheks 35 gümnasisti. Skandinaavia maadest osutus populaarseimaks Soome, millele järgnes kohe Taani.
Tamme ütlust mööda on Taani olnud Dream Foundationi kaudu välismaale suundud noorte seas kõige eelistatum sihtkoht. Taanis katab õppemaksu reeglina riik ja paljudes kõrgkoolides saab õppida inglise keeles.
Küsitlused korraldati Pärnu maakonna viies koolis, need olid Kilingi-Nõmme gümnaasium, Audru keskkool, Pärnu Ülejõe gümnaasium, Sindi gümnaasium ja Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium. Vastanuid oli kokku 175, kelleks olid gümnaasiumiõpilased vanuses 16-19 aastat.