/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/11/09/463487t1hc7e8.jpg)
Keskkonnaministeerium kavatseb teisipäeval kooskõlastusringile saadetud jahiseaduse eelnõus taastada hülgeküttimise õiguse Eestis ning seda eelkõige traditsiooniliste hülgejahi taaselustamise eesmärgil.
Kihnlased on saamas tagasi hülgeküttimise õigust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on hülgejaht Eestis keelatud, kuid keskkonnaministeerium on eelnõus lisanud suurulukite nimekirja hallhülge.
Keskkonnaministeerium märkis, et hülgejahi taasalustamist võimaldab hallhüljeste arvukuse mitmekordne tõus viimase kümne aasta jooksul. Ministeeriumi andmetel on hallhüljeste arv Eestis tõusnud kümne aastaga 1500 isendilt 3700–4000 loomani. Eesti rannikumeres hallhüljestega asustatud 14 puhkealast on praegu kaitsealade reservaadi, sihtkaitsevööndi või püsielupaiga kaitsekorraga tagatud kaitse ja häirimatus 12 puhkealal.
"Hallhüljeste elupaikade hävimise oht on väga väike ja kui see ka tekib, on tegemist juba pöördumatute muutustega kogu Läänemere ökosüsteemis," märkis keskkonnaministeerium.
Eelnõu järgi kehtestab hallhüljeste aastase küttimismahu keskkonnaamet, lähtudes iga-aastase jahiulukite seire andmetest.
Hallhüljeste küttimise lubamist on aastaid riigilt taotlenud Kihnu saare elanikud, kuna hülgepüük kuulub saare traditsiooniliste tegevuste hulka. Kihnu vallavalitsus on varem teatanud, et sooviks saarele õigust küttida 20 hüljest aastas.