Põhja-Korea algatas tulevahetuse

Miks vahepeal kuuepoolsete läbirääkimiste jätkamisest huvitumisest märku andnud Põhja-Korea eile oma lõunanaabrit ründas, pole teada. Yeonpyeongdolt tõusid eile pärast suurtükituld kahjutule suitsusambad. Foto: Reuters

Eile kohaliku aja järgi kell 14.34 (7.34 Eesti aja järgi) puhkes Põhja- ja Lõuna-Korea eraldusjoonel Kollases meres tulevahetus.

Eraluureagentuuri Stratfor andmetel hakkasid puna-Korea tulistatud suurtükimürsud langema lõuna pool kahe riigi vahelist eraldusjoont Põhja-Korea rannikust 12 kilomeetri kaugusele jäävale Yeonpyeongdo saarele ja selle ümbrusse.

Rünnak manöövrite ajal

Põhja-Korea tulistas umbes 200 mürsku, uudisteagentuuri BNS edastatud telekanali YTN teate kohaselt hukkus kaks Lõuna-Korea merejalaväelast ja veel 17 sõdurit sai haavata. Saarel puhkesid tulekahjud, leekides on kümned hooned, samuti mäekülg. Mürsud tabasid valdavalt Lõuna-Korea mereväebaasi.

Lõuna-Korea vastas 80 mürsu tulistamisega, saatis piirkonda F-16 hävituslennukid ning viis sõjaväe kõrgeima astme valmisolekusse.

Soulis kogunes kriisikoosolekule Lõuna-Korea valitsus, et otsustada põhjakorealaste evakueerimine kahe Korea ühistelt tööstusobjektidelt Põhja-Koreas.

Puna-Korea rünnak lõunanaabri vastu kestis üle tunni ja sõjategevust asus arutama Lõuna-Korea väeliikide staabiülemate komitee. Ilmselt sama toimus põhjaski.

Sõda püütakse ära hoida

Kummaline, et Põhja-Korea valis ründamiseks aja, kui Lõuna-Koreas olid käimas iga-aastased Hoguki sõjaväemanöövrid, millesse on kaasatud 70 000 sõjaväelast kõigist väeliikidest. Õppetegevus käis nii Yeonpyeongdol kui Soulis ja mitmel pool mujal poolsaarel.

Inimasustusega saare pommitamine muudab niigi pingelise olukorra plahvatusohtlikuks.

Kahe riigi vaheline intsident juhtus ajal, kui räägitud on Põhja-Koreaga tuumakõneluste taasalustamisest ja liiguvad kuuldused, et põhjas ollakse valmis järgmiseks tuumakatsetuseks. Samal ajal saatis Põhja-Korea Souli delegaatide nimekirja Punase Risti läbirääkimisteks.

Põhja-Koreas toimub võimu üleandmine ning kuulujuttude põhjal võib sõjategevus olla Põhja-Korea käsu- ja kontrollistruktuuri kommunikatsioonihäire või – mis veel halvem – peegeldada lahkarvamusi Põhja-Korea juhtkonnas, arvas Stratfor.

Lõuna-Korea president Lee Myung-bak ütles BNSi teatel, et üritab relvakonflikti ägenemist ära hoida. Telekanali YTN kohaselt hoiatas Soul karmide vastusammude eest, kui Põhja-Korea provotseerimist jätkab.

Hiina avaldas muret kahe Korea vahel puhkenud tulevahetuse pärast ning kutsus pooli rahule ja stabiilsusele Korea poolsaarel. Hiina on Põhja-Korea ainus suurriigist liitlane ja elulise tähtsusega sealsele majandusele.

Rahutust sündmuste arengu üle Korea poolsaarel on väljendanud nii Valge Maja kui Kreml.

Korea riikide suhted pingestusid tänavu 26. märtsil, kui arvatavas Põhja-Korea torpeedorünnakus uppus Lõuna-Korea sõjalaev 46 meremehega. Pyongyang on süüdistusi eitanud.

Põhja-Korea ehmatas nädalavahetusel USAd, Lõuna-Koread ja Jaapanit väidetega töötava uraanirikastustehase kohta, mis võib olla osa selle stalinliku riigi tuumarelvaprogrammist.

Briti uudisteagentuuri BBC arvates pole pärast eilset tulevahetust lähiajal mingeid kõnelusi kahe Korea vahel oodata.