Pärnu kaalub lasteaiajärjekorra näitamist internetis

Pärnu lasteaedades oli keerulisem aeg 1990. aastate lõpul, kui lapsi nappis, nüüd on tekkinud järjekord. Foto: Urmas Luik

Pärnu haridus- ja kultuuriosakonna alushariduse peaspetsialisti Marga Napa Pärnu Postimehele antud intervjuu kommentaarides tõstsid lapsevanemad esile kaks tõsisemat küsimust.

Mitu lapsevanemat küsis, miks ei ole Pärnu linnavalitsuse hallatavate lasteaedade järjekorrad internetis avalikustatud, et kaoksid kahtlustused hiljem järjekorda registreeritud laste lasteaiakoha saamisest, enne kui tegelik ooteaeg temani on jõudnud.

Avalikustamine olgu pieteetlik

“Pärnu linnavalitsus tegeleb praegu lasteaedade järjekordade veebipõhise lahenduse otsimisega, kuid sellel teel on takistusi, millest kõige olulisem on isikuandmete kaitse nõue,” sõnas Napp. “Teine on rahaprobleem. Ise olen seda meelt, et paralleelselt internetiga peame liikuma vastupidises suunas ja soosima lastevanemate just isiklikke, silmast silma kontakte lasteaedadega.”

Veebipõhised lasteaedade järjekorrad on avalikustatud Tartus ja Tallinnas.

“Need on suuremad linnad ja lasteaedade järjekorra kujundamine on pealinnas ja Tartus erinev kui see, mida Pärnus rakendatakse,” selgitas Napp. “Erinevalt Tallinnast meie näiteks ei hoia riigist koos vanematega ajutiselt lahkunud lapsi lasteaia nimekirjas ega võta nende asemele nõndanimetatud asenduslast, et mitte tekitada olukorda, kus korraga on ühele lasteaiakohale registreeritud kaks last.”

Napa arvates külvab järjekordade lihtviisil avalikustamine segadust, sest Pärnus on lapsevanemail õigus panna oma laps kuni kolme lasteaia järjekorda üheaegselt.

“Kui nüüd need järjekorrad avalikustada, olgu nimeliselt või numbriliselt, tekib võltspilt, nagu oleks lasteaiakohtade puudus hiigelsuur ja lapsi väga palju,” rääkis Napp. “Me lihtsalt pole osanud veel välja mõelda, milline üks hästi toimiv ja tõest teavet sisaldav veebikeskkonnas avalikustatud järjekord välja peaks nägema.”

Isikuandmete kaitse seisukohalt tõi Napp näitena erirühma kohta ootavate laste nimede avalikustamise ilmselge võimatuse.

“Me ei saa avalikustada puudega laste nimesid või riputada üles teavet, et laps, kes sünni järel lasteaiakoha ootele registreeriti, ei elanudki lasteaiaealiseks,” loetles alushariduse peaspetsialist reaalses elus eksisteerivaid juhtumeid, mis väärivad avalikustamise puhul pieteeditunnet.

Teine küsimus

Teine teemadering, mida lapsevanemad kommentaarides käsitlesid, puudutas lasteaedade tegelikku täitumust, mis on Pärnus keskmiselt vaid 66 protsenti kohtade koguarvust, sest palju on haiguse tõttu või mõnel lihtsamal põhjusel lasteaiast puudujaid.

Kui igast kümnest lapsest puudub lasteaia- või sõimerühmast enamasti kolm last, siis miks ei võeta nende asemele nii-öelda varulapsi?

“Siin on väga selge põhjus: igal lapsel peab olema oma kapp ja voodi koos voodiriietega,” sõnas Napp. “Meil on võimalus tuua lapsi lasteaeda ainult pooleks päevaks, nii et laps viiakse koju enne, kui teised magama lähevad, või isegi enne lõunasööki, aga viimast ma ei poolda. Kuidas sa jätad kojuviimist ootava lapse söömata, kui tal on kõht tühi ja teised sööma hakkavad?”

Napa sõnade järgi on lapsevanemaid, kes ainult pooleks päevaks lapse aeda või sõime toovad, vähevõitu.

“Lapsi puudub palju seetõttu, et emad tavaliselt ei too lapsi isegi nohuse ninaga sõime, vaid jäävad töölt koju ja on ise haiglasevõitu lapsega kogu päeva koos,” rääkis Napp. “Või kui peres on kaks lasteaias käivat last, siis piisab, kui üks haigestub, koju jäetakse mõlemad.”

Lasteaiakohtade 66protsendilist keskmist täitumust pidas Pärnu alushariduse peaspetsialist normaalseks, millega tuleb lihtsalt leppida.