Pohmelus pärast Iiri laenupidu

Iirlased saavad aru, et pärast laenupidu on saabunud arvete maksmise aeg, aga paha tunne on ikkagi. Foto: Reuters

Eurotsooni mittekuuluva, kuid Iirimaa abistamises osaleva Rootsi rahandusminister Anders Borg on kinnitanud, et edaspidi ei ava Rootsi enam rahakotti nende riikide abistamiseks, kes ise on oma hädades süüdi.

Septembrist 2008, kui puhkes ülemaailmne rahanduskriis, on Euroopa Liit olnud segaduses. Kriis paljastas eurotsooni nõrgad kohad: puuduva majandusliku ja rahandusliku ühtsuse. Liikmesriikide erinevad huvid on põhjustanud Euroopa Liidu saamatuse, mil oluliste küsimuste lahendamisel on ilmnenud killustumist.

Finantskriis on tõstatanud küsimuse, kas Euroopa Keskpanga rahapoliitika on olnud õigesti kooskõlastatud.

Dagens Nyheter kirjutas, et EL peab euro päästma, sest alternatiiv oleks kaos.

Oluline on märkida, et ühisraha süsteem ei toimi rahuldavalt, kui selles löövad tihti välja nõrkused.

Iiri kriisist Euroopa kriisiks

Rahanduskriisis ei tasu süüdistada eurot kui vääringut. Probleem on riikide majanduspoliitikas. Kreeka ja Iiri kriisi võrdlemisel ilmnevad erinevused.

Kreeka kriisi põhjustas kreeklaste poliitiline kultuur, mis sallis eelarvete võltsimist ning majandustulemuste ilustamist.

Iiri valitsus pidanuks kriisimärkide ilmnemisel efektiivsete meetmetega tasakaalustama ülekuumenenud majandust ning piirama pankade laenuandmist.

Iiri kriisi on nimetatud ühisraha kriisiks, mis tõestab, et pankade tegevuse järelevalve tuleb edaspidi korraldada ELi tasemel, sest pankade haare on riikideülene.

ELi liikmesriikide rahanduspoliitikat peab tulevikus hakkama kooskõlastama ELi tasandil, et kaitsta eurot kriiside eest. ELi riikidele tähendab see rahvusliku otsustamisõiguse piiramist.

Novembri lõpul Stockholmis toimunud rahandusseminaril räägiti ELi riikideülesest rahaliidust, et vältida ohtu kogu ühisrahasüsteemile.

Saksa Riigipanga president Axel Weber on katsunud muret tundvat avalikkust rahustada ja kummutada kuuldused, nagu ei jätkuks ELi hädaabifondi rahast. Kõige suuremad pessimistid on ennustanud eurole isegi lõppu. Õnneks on ELi kriisifondis 750 miljardit eurot, kuigi surve ühisrahale on tugev. Näiteks 25. novembril langes euro kurss dollari suhtes kahe kuu madalaimale tasemele.

Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles Rootsi televisiooni uudistes, et Iirimaad välja aidates loodab Euroopa, et usaldus euro kui raha suhtes on taastatud.

Kontroll Dublini üle

Kas ELil õnnestub lahendada Iirimaa mured ja vältida kriisi edasist levikut Portugali ning Hispaaniasse? Svenska Dagbladeti arvates ei ole jaatav vastus kaugeltki kindel.

Iirimaal ei olnud võimalik abipaketist ära öelda. Iirlaste uhkus sai korraliku hoobi, kuid rahulolematus tuleks pöörata oma valitsuse, mitte ELi, Euroopa Keskpanga ja rahvusvahelise valuutafondi vastu.

Iiri peaminister Brian Cowen ja rahandusminister Brian Lenihan toonitasid, et abipakett ei tohi ületada 100 miljardit eurot, asi on rahvuslikus uhkuses, mis ei luba küsida rohkem, kui anti Kreekale.

Pärast 85 miljardi euro suuruse abipaketi kinnitamist on Iirimaa tegevusvabadus nüüd piiratud ja laenutingimused karmid. Iirlasi ootavad rasked ajad. Avaliku sektori töötajate arvu vähendatakse 25 000 võrra, kärbitakse palku ja tõstetakse makse.

Oma pangandust peab Iirimaa tervendama 17,5 miljardi euroga, mis on Dublini rahastada. Eesmärk on tugevdada Iirimaa eelarvet nelja eelseisva aastaga 15 miljardi euro võrra.

Iirimaa peab tulema toime sellega, mida on teinud Eesti ja Läti.

Iirimaal on kolm suurt eesmärki: tugevdada pangandust, saavutada rahanduses stabiilsus ja vähendada eelarve puudujääki ning viia ellu reforme, mis aitaksid majanduse taas käima tõmmata.

Iirlased ei tea täpselt, mis neid ootab, kuid nad saavad aru, et arveid peab maksma.

EL peab suutma veenda rahandusturge, et Iirimaa tuleb oma majanduse saneerimisega toime, et riik ei satu pankrotiohtu ja kõik, kes Iirimaa abistamiseks raha laenasid, saavad selle tagasi. Kui rahaturud ei rahune ja nakatub Portugal, satub hullu olukorda Hispaaniagi. Siis muutub aga küsitavaks, kas EL suudab Hispaania probleeme lahendada.

Hispaania rahandusminister Elena Salgado ütles esmaspäeval leheintervjuus, et Hispaania rahalist abi ei taotle. Kreeka probleem oli eelarve tasakaalustamatus ja Iirimaal tema pangad, Hispaanial neid probleeme ei olevat.

Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy kinnitas Brüsselis, et vajadusel võib ELi hädaabifondi suurendada, kui 750 miljardist eurost ei peaks jätkuma.

Sellise mõtte on juba algmes välistanud Saksa kantsler Angela Merkel, kelle sõnutsi ei kannaks Saksamaa enam suuremat koormust euroala päästmisel välja.

Viimastel päevadel on sagenenud spekulatsioonid teemal, mis juhtuks siis, kui Saksamaa peaks eurost ühisrahana loobuma.