/nginx/o/2010/12/21/487907t1h89ca.jpg)
Kuigi jääkiht mandri ja Kihnu vahel on kohati päris paks, pole meri üleni kaanega kaetud ja jäätee avamist veel ei võimalda.
Kihnu jääteed veel ei tule
/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
22. detsember 2010, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste nädalate lumerohkus peaks lahtist merevett küll jahutama ja jää teket soodustama, ent jääle sadanud lumikate ei lase olemasoleval jääl paksemaks kasvada.
Lund jäält eemaldada ei saa, kuna kandepind pole küllalt tugev, sest veel nädal tagasi oli merevee temperatuur plusspoolel.
Jäätee avamiseks sõiduautodele peaks jää läbimõõt olema ligikaudu 23 sentimeetrit.
Lääne regionaalse maanteeameti direktori Enn Raadiku hinnangul võiks jääkate sobiva paksuseni kasvada jaanuari keskpaigaks ja seda juhul, kui ilm püsib külm.
“Kõige varem saame ilmselt avada Haapsalu ja Noarootsi vahelise jäätee Tagalahel. Lao-Kihnu kümnekilomeetrine jäätee peab ootama jaanuari teise pooleni,” arvas Raadik.
Kihnu vallavanema Ingvar Saare sõnutsi suhtuvad kihnlased jäätee avamisse kaksipidi: ühelt poolt lihtsustaks tee kohalikel mandril käimist ja saare transpordiühendus ei sõltuks vaid lennukist. Teisalt meelitab jäätee ligi palju mujalt uljaspäid, kes kihnlastele vajaliku tee ülemäärase ekspluatatsiooniga ruttu lagunema panevad.
Ka maanteeameti avalike suhete juhi Allan Kasesalu väitel on jääst teed mõeldud eeskätt kohalikele kasutamiseks, kuna need on õrnad ega talu suurt koormust.
Maanteeamet ei rutta avalikkust jäätee avamisest varakult teavitama, sest kui sõitjaid murdu, ei suudeta pahatihti reeglitest kinni pidada.
“Seiklushuvilised “uputavad” tee ära, ei hoia veerand kilomeetrit vahet ega pea kinni piiratud sõidukiiruse nõudest,” märkis Kasesalu.
Kõik kuus riigi jääteed jäävad Lääne regionaalse maanteeameti tööpiirkonda, möödunud talvel avati neist neli. Jääteedel sõitis üle 10 000 auto ja nende teede hoolduseks kulus 2,3 miljonit krooni.
Raadiku sõnutsi kulub jääteele raha ka siis, kui see ametlikult avatud pole, sest mõõdistusi, järelevalvet ja kontrolltöid tuleb ikka teha.
Kihnu ja mandri vahel eelmisel talvel jääteed ametlikult ei avatud, kohalikud sõitsid üle jäätunud mere omal riisikol.