Kristina Moissejenko: Pärnu Vene gümnaasiumis sirguvad Eesti kodanikud

Kristina Moissejenko, Pärnu Vene gümnaasiumi õppealajuhataja. Foto: PP

Eesti vene õppekeelega koolides on mõnd ainet riigikeeles õpetatud juba aastaid, sest üleriigiliselt koordineeritud üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes algas 2007. aastal. Sel sügisel algaval kooliaastal peab vene õppekeelega gümnaasiumides toimuma õppetööst 60 protsenti eesti keeles.

Üleminek eestikeelsele õppele loetakse lõplikuks 2014. aasta kevadel, kui riigieksami sooritab esimene lend noori, kes kogu gümnaasiumiastme õppinud valdavalt eesti keeles.

Kuidas on Pärnu Vene gümnaasiumil läinud üleminek eestikeelsele õppele? Mis ained on ainult eesti keeles?

Nii nagu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ette näeb, õpetatakse Pärnu Vene gümnaasiumis gümnaasiumiastmes ainult eesti keeles muusikaõpetust, eesti kirjandust, ühiskonnaõpetust, Eesti ajalugu, valikainetena meedia- ja riigikaitseõpetust.

Kuidas suhtuvad eesti keelele üleminekusse õpilased ja mismoodi õpetajad? Millist tagasisidet olete saanud lapsevanematelt?

Võin öelda, et õpilased saavad eesti keeles õppimisega edukalt hakkama. Meie koolis pööratakse üldse suurt tähelepanu eesti keele õpetamisele, Eesti kultuuri ja ajaloo tutvustamisele, õpilastest Pärnu linna ja Eesti kodaniku kasvatamisele.

Eesti Vabariigi aastapäeva, kodanikupäeva, emakeelepäeva ehk meie koolis eesti keele päeva tähistamine on meil iga-aastased sündmused. Meie eesti keele õpetaja Luule Kustassoo juhendamisel tegutseb koolis eesti rahvatantsu ring.

Lööme kaasa ühistes projektides Pärnu Kuninga tänava põhikooli ja ühisgümnaasiumi, Sindi ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumiga.

Hea meel on tõdeda, et meie kooli õpilased võtavad võrdsetel alustel osa nii kohalikest kui üle-eestilistest eestikeelsetest draama- ja luulekonkurssidest.

Gümnaasiumiastme õpilased on igal aastal edukalt esinenud üleriigilisel eesti keele kui teise keele olümpiaadil, kus nad on saavutanud esikohti, mis võimaldavad tasuta õppida Eesti kõrgkoolides.

Arvan, et põhikoolis tehtav ettevalmistustöö on alus üleminekuks eestikeelsele õppele gümnaasiumis ja õpinguteks Eesti kõrgkoolides.

Õpetajad ja õpilased ning lapsevanemad teevad omavahel tõhusat koostööd, et üleminek eestikeelsele õppele läheks sujuvalt ja probleemideta. Tean, et vanemad on väga rahul, kui nende laste keeleoskus areneb-täieneb ja tee kõrgkoolidesse on avatud.

Kas vastab tõele kuuldus, et kõigile venekeelsetele peredele pole eestikeelne õpe vastuvõetav? Kas mõni õpilane on seetõttu kooli vahetanud?

Seni pole lastes ega vanemates eesti keele õpe vastasseisu tekitanud. Vene gümnaasium on ju ainuke vene õppekeelega kool Pärnu linnas ja maakonnas ning kui õpilane ei saaks eesti keelega hakkama meie koolis, siis kuidas ta tuleks toime eesti koolis?

Kas Pärnu Vene gümnaasiumil on esinenud probleeme riigikeelt valdavate pedagoogide leidmisega?

Pedagoogide leidmisega meil probleeme pole olnud. Kõik õpetajad, kes õpetavad oma ainet eesti keeles, on läbinud vastava koolituse. Oma professionaalsust arendada soovival õpetajal on võimalik saada tuge meie koolis töötavalt nõustajalt Reet Merilainelt või pöörduda teiste Lõuna-Eesti seire- ja nõustamiskeskuse nõustajate poole.

Meie eesti keele ja kirjanduse ning meediaõpetuse õpetaja-metoodik Leili Sägi pälvis möödunud aastal presidendi hariduspreemia.

Kas ja kuidas on riik kooli seaduse täitmisel toetanud?

Riik pakub tasuta ja tasulisi täienduskoolitusi õpetajatele, kes juba õpetavad või alles hakkavad õpetama oma ainet eesti keeles.