Audru pankrotimeister kõrbeb järjest Taaniski

Taani miljardäril Karsten Reel tuleb neelata üks mõru pill teise järel. Audru maile kalafarmi rajamise plaani ei ole siiski veel maha maetud. Foto: Ants Liigus

Audru kalafarmi projekti pankrotti viinud Taani miljardäri Karsten Ree ärid kõrbevad üksteise järel Taaniski.

Taani suuruselt kümnes kommertspank Amagerbanken, mille osanik oli 33 protsendiga Ree, läks läinud pühapäeval riigi kontrolli alla. Pank on maksejõuetuse tõttu pankrotis ja Taani riiklik finantsstabiliseerimise fond otsustas riigi nõuete katteks panga vara ja juhtimise üle võtta.

Taani ärileht Børsen kirjutas, et panga aktsionäride koosolek võib toimuda juba 15. veebruaril.

Veel novembris 2010 tehti Amagerbankeni juhtkonnas suurpuhastus.

Ree eestvõttel lasti üldkoosolekul nimetada panga nõukogu liikmeteks tema usaldusisikud, teiste hulgas Audru kalafarmi juhatusse kuulunud audiitor Hans Nielsen. Juba varem oli Ree surunud panga asepresidendiks oma valdusettevõtte tegevjuhi Tina Fogh Aagardi. Korraldati 100 miljoni euro suurune omakapitali emissioon. Ree ise investeeris Amagerbankenisse aastail 2009-2010 kokku 114 miljonit eurot, mis ta kaotas, kuna Taani riik otsustas kogu panga omakapitali maha kanda.

2009. aasta veebruaris sõlmis Ree kokkuleppe paigutada Audru kalafarmi rajava ettevõtte FjordFresh Holding ASi omakapitali 39,2 miljonit eurot. Ent 29. juunil 2010 võttis Ree oma audiitori Hans Nielseniga FjordFreshi juhtimise üle ja mullu 12. augustil viis Pärnu maakohtusse avalduse FjordFreshi pankroti väljakuulutamiseks.

FjordFresh ongi pankrotis, kuid võlausaldajate üldkoosolekul tabas Reed ebameeldiv üllatus: ta jäi häältearvult vähemusse ega saa seetõttu protsessi kuidagi suunata.

2010. aasta 23. septembri Børsenis süüdistas Ree FjordFreshi üht senist tegevjuhti Thorben Nielsenit avalikult oma allkirja võltsimises 27. veebruaril 2009 sõlmitud kavatsuste protokollis Audru kalafarmi ees investeerimiskohustuste võtmiseks.

28. oktoobril 2010 saatis FjordFresh Holding ASi 33,4protsendise osalusega kaasaktsionär, Šveitsi firma FGBW Finanz AG esindaja Franco G. Bianchi Reele kirja, milles palus kinnitada või ümber lükata Børsenis ilmunud süüdistus. Ree saatiski 3. novembril vastuse, kus kinnitas, et ”allkirjad 27. veebruaril 2009 sõlmitud kavatsuste protokollidel kuuluvad talle”, kuid keeldus laimu avalikult meedias ümber lükkamast.

Nielsen andis Ree 8. novembril 2010 Taanis Lyngby kohtusse kriminaalsüüdistusega laimus ja nõudega määrata Reele karistuseks kuni kaks aastat reaalset vangistust ja 670 000 eurot kahjutasu. Protsess on veel pooleli.

FjordFreshi senised tegevjuhid Thorben Nielsen ja Alar Oppar on Pärnu Postimehele varem kinnitanud, et süüdistavad Reed tehingu tegemises iseendaga Audru kalafarmi ees võetud kohustustest vabanemiseks ja nimetavad seda pankrotikuriteoks, kusjuures motiiv selleks ongi tulnud vajadusest päästa oma Taanis kõrbevaid ärisid.

Millisele seisukohale asub selles vaidluses Pärnu maakohus, selgub menetluse käigus.



Ree ebaõnnestumiste jada

 Oktoobris 2008 müüs Karsten Ree eBayle 2,1 miljardi Taani krooni eest enda meediaettevõtte Ben Blå Avis.

 2009 septembris soetas Ree 6,7 miljoni euroga 14protsendise osaluse kohalikus lennundusettevõttes AS Cimber Sterling, kuhu ta juba 2010. aasta oktoobris pidi andma 6,7 miljonit eurot käibekapitali laenu, et päästa ettevõte halvimast.

 2009 novembris kuulutati välja Ree osalusega arvutitootja AS Zepto pankrot. Ree oli omandanud selles enamusosaluse nelja miljoni euroga vaid mõni kuu varem.

 2009. aastal tegi Ree viie miljoni eurose investeeringu investeerimisfondi AS Deltaq, mis siiani on üksnes kahjumlik olnud.

 2009. aastal võttis Taani suurärimees kohustuse investeerida Danis Biofuel ASi Grenå sadamasse rajatavasse bioetanoolitehasesse 20protsendise osaluse omandamiseks umbes 18,9 miljonit eurot, kuid sellestki ettevõtmisest ei saanud asja. Küll jõudis Ree omandada Grenå sadama koos maadega, investeerides selleks 21,5 miljonit eurot.



Thorben Nielsen, FjordFresh Holding ASi tegevjuht

“Ma ei hakkaks spekuleerima, mis juhtub edasi. Kui võtta kokku Karsten Ree kulutused, saab selgeks, et tal polnudki vaba raha, millega katta oma kohustusi Audru kalafarmi arenduse projektis.”