:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2011/02/28/528046t1h9395.jpg)
Eile keskpäeva paiku tõmbas Sergei Tarassov Pärnu Kesklinna sillast paarsada meetrit ülesvoolu pärast kolmveerandtunnist rassimist jääaugust välja 12,5 kilogrammi raskuse ja 85 sentimeetri pikkuse karpkala.
Pärnu jõest püüti 12,5kilone hiidkarp
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Õngega sain nii suure kala esimest korda,” tõdes kuueaastasena esimest korda püügiveel käinud, nüüdseks 29aastase kalamehestaaþiga tallinlane. „Tallinna külje all Hageris Maidla karjääris oli veealusel püügil saagiks 8,2 kg raskune havi.”
Õnnelik kalamees nentis, et ehkki ta käib kalal väga tihti, on niisuguse kala tabamine võrdne loterii peavõiduga. „Eks ma ostan nüüd korteri,” muigas Tarassov.
Rekordkalast Pärnu Postimehe toimetusse teatanud pärnakas Nikolai Golubev pakkus, et tavatult suure karbi äratasid talvisest unisusest äsja jõel toimunud jäärajasõidu Eesti meistrivõistlustest osavõtnud.
„Kui kõik väriseb, hakkab kala liikuma ja sügavamaid kohti otsima. Kui kõik on vaikne, ega siis kala suuremat liigu,” märkis Golubev.
Golubevi hinnangul on püütud karp selge märk sellest, et Pärnu jõe vesi on taas puhas, sest viimaste aastakümnetega on jõe reostajate hulk kahanenud pea olematuks. „Pärast seda, kui Vallikäärus kala ära mürgitati, arvatakse, et Pärnus kala polegi,” ütles Golubev. „Nüüd vähemalt näevad kõik, et kala on ja meie jõgi on suurepärane.”
Suurim Eesti vetes püütud karpkala pärineb aastast 1948, kui Lohja järvest tõmmati 18,4 kilo raskune kala. 1999. aastal püüti Lämmijärvest karp, kel oli kaalu 17,8 kilogrammi.