Jäätee annab kihnlastele vabaduse läänekaare tuuleni

Kihnus Sigatsuaru sadamas trehvab jääteelt tulijaid ja minejaid valvur Gustav Sutt. Foto: Urmas Luik

Punkt kell kaheksa hommikul veab valvur Vassili Jürgens eest tõkkepuu kirjaga “Jäätee suletud” ja laseb esimese auto Lao alt 12 kilomeetri pikkusele sõidule üle kaanetatud väina Kihnu.

Enne kui autojuht ettevaatlikult roolides jääteele suundub, kirjutab Vassili nagu kord ja kohus AS Pärnumaa Teede renditud sinises valvuriputkas üles sõiduki numbri ja kellaaja.

“Näed, leidsin selle Kihnust tuleku suunalt, võib-olla keegi tahab tagasi,” ulatab hommikuselt kontrollreidilt naasnud jääteemeister Leino Blasen valvurile Fordi iluvõre ja numbrimärgi.

“Uppunud auto,” viskab rohelise turvavestiga valvur võllanalja ja sammub kandamiga putkasse.

Kihnu poolt lähenevad mandrile suundujate autode tuled. Taevas ja jää on ühtemoodi hallid, puhub kerge, kuid vilu läänetuul.

Teemeister Blasen

Jääteel kehtivad karmid reeglid. Neile vilistaja võib ennast leida parimal juhul uppuva auto kabiinist, halvimal ise jäisest suplusest osa saada. Näiteks juhul, kui ta on uljaspäiselt sõitnud kadakatega tähistatud ja kontrollitud rajast kõrvale. Tuukritel on olnud mitmel talvel tööd, et neljarattaline sõber põhjast üles vinnata.

“Igal hommikul sõidan tee enne avamist läbi, vaatan, et märgistus oleks paigal, igal õhtul teen pärast sulgemist tiiru Kihnu ja tagasi, kontrollin, et keegi jää peale ei jää,” räägib Leino Blasen, AS Pärnumaa Teede Edela teemeistripiirkonna meister.

Blasen on mees, keda võib nimetada Pärnumaa jäätee kuningaks. Õigustatult, sest 1997. aastast, mil maanteeamet jääteid ametlikult avama hakkas, on just tema olnud see, kes teatab: nüüd võib Lao alt Kihnu sõita.

“Reeglina on see kuu veebruar, aga on ka erandeid ja talvesid, kui me ei saagi jääteed avada,” ütleb ta ja täidab autos põlve peal hariliku pliiatsiga tihedas kirjas tabelit kontrollsõidu andmetega. Kõne maanteeinfokeskusesse on ta juba teinud ja üle riigi levib pressiteade, et peale Noarootsi, Saare- ja Hiiumaa, Muhu ja Vormsi ning mandri vahelise jäätee on kella 18ni avatud Kihnu jäätee.

Päev või nädalaid

Tänavu avas maanteeamet Kihnu jäätee, ühe kuuest riigis saarte ja mandri vahel toimivast, iseseisvuspäeva järel, 25. veebruaril. Esimene kihnlane sõitis üle omal riisikol rohkem kui kuu aega varem, 14. jaanuaril. Kui kauaks tee lahti jääb, selle kohta on Blasenil oma kogemuste järgi vastus nagu varnast võtta.

“Seda aega on väga raske prognoosida, jäätee kestus oleneb tuulest, õhutemperatuurist, aga põhiline on tuul, kui puhub kõva läänetuul, toob see vee jää peale, mahasõidud on esimesed, mis vee alla lähevad.”

Blasen ütleb, et esimene ametlik jäätee püsis 8. veebruarist 4. aprillini, aga vahepeal on olnud talvi, mil polegi autoga üle mere pääsenud, või talvi, mil tee on olnud avatud vaid päeva.

“Täna on jäidet alla ajanud ja Kakra sääre lähedal kipub võtma pragusid, mul on merepõhja kaart, tean, kust trassi üle viia, panime Kihnu suunal ja tagasiteel üle pragude plangud.”

Jäätee avamise eelsest tööst räägib Blasen, et kui kalurid juba üle käima hakkavad, on see märk: jää kannab. Mõõtmisi teeb ta tasa ja targu, ei kihuta kohe autoga jäise kaane peale, vaid kasutab saani, sest nii on risk väiksem. Lääne regionaalne maanteeamet on see asutus, mis tellib jääuuringu ja tee avamise. Kolmanda mõõtmise järel võib öelda: nüüd laseme liikluse peale. Kihnlased ootavad seda sõnumit nagu hingeõnnistust, sest see tosinakilomeetrine kadakaokstega tähistatud jupike muudab nad sõltumatuks lennuilmast ja -ajast ning toob linna (loe: Pärnu) niisama lähedale nagu näiteks kilingi-nõmmelastele.

Igirohelised kadakaoksad seisavad nagu 130 vahisõdurit sajameetriste vahedega ja jäävad minnes ja tulles kurakätt. Kadakate mahavõtmine on Kihnu meeste kohustus, nende püstiseadmine AS Pärnumaa Teede ülesanne.

Kakra vagu

Lao-Kihnu jäätee kõigile loetavate põhinõuete järgi võib sellele sõita eelmise autoga vähemalt kolmeminutilise ajavahega ja eesliikujaga tuleb hoida vähemalt 250meetrist vahet ning turvavööd peavad olema lahti.

Mandripoolne pealesõit Munalaiu sadamas läheb sujuvalt, aga enne jääle keeramist tuleb veenduda, et samal ajal ei pööra keegi vastassuunast välja.

Vastusuunast tuleb maa poole igat marki autosid, Kihnu ei sõida meie ees ega järel kedagi. Kümmekonna minuti järel jääb silma alla keset jääkaanetatud merd ootamatu hoiatusmärk: ettevaatust, künklik tee!

Ongi tunne, nagu jõudnuks lohakalt lahti aetud külateele. Teisalt, mis siin imestada, teades, et läinud laupäeval kihutas pärimuskultuuri varasalve uudistama 180 ja pühapäeval 200 autotäit talveturiste. Kes julgeb väita, et kõik nad pidasid rooli taga kinni mandril mõeldamatu pikivahe hoidmise ja mitte üle 70 kilomeetri tunnis kimamise nõudest? Selle nädalavahetuse dessandi tulemused selguvad homme õhtuks, kui kell kuus tõstavad valvurid siin- ja sealpool kallast ette tõkkepuu kirjaga “Jäätee suletud”.

Kohakuti viidaga, mis näitab, et kuus kilomeetrit on jäänud selja taha ja kuus kilomeetrit on veel ees, lõhestab jäävälja pragu, nagu oleks keegi adraga seal vagu ajanud. Üle poolemeetrise, alt “kinnikasvanud” vao on pandud korralikult tugevad plangud, täpselt autoratastele sobiva vahega.

Silm aimab vasakul Kakra säärt sellele kuhjunud jäämägede järgi. See ligi neljakilomeetrine riba ongi põhjus, miks pakaselisemalgi talvel lõhestab Kihnu väina pragu. Merd ja selle kombeid tundvad kihnlased teavad rääkida, et piki jääd tõmbavad vao Kakra juures liikuvad veehoovused.

Sigatsuaru sadamas

Tee lõpeb Sääre külas Kihnu kalurite kalasadamas Sigatsuarus, mis maanteeinfokeskuse väljenduses on moondunud mandrikeelselt Suigatsaare sadamaks.

Turnime hüvakätt jäävatest jääkuhjadest mööda ja jõuame valvuri vaatevälja. Muul ajal kalur Gustav Sutt võtab ajutise ameti kohustusi väga tõsiselt ja kirjutab, prill ninal, teele asuva sõiduauto numbri suurde kausta.

Viis tundi hiljem, kell kaks pärastlõunal, ütleb Gustav, et liiklus on tihe: kaheksast, kui tee lahti tehti, on mandrile läinud 60 autot. Paneb meie auto numbri kirja ja lehvitab järele.

Hoiame ees sõitjaga kohustuslikku pikivahet. Äkki jääb auto pidama, sest eespool vilgub teemeeste auto kollakas katusetuli. Punastes turvavestides mehed kangutavad paika planku, mis aitab üle Kakra sääre küntud vaost. “Siin kõik pidurdavad ja annavad siis gaasi, sõidavad plangu prao pealt minema,” ütleb jutukam, Heino Vahemäe Pärnumaa Teedest.

Ajutine võrdsus

Lao-poolses otsas lehvitame valvur Vassilile, kinnitame turvavööd ja võtame suuna linna. Pool tundi tagasi olime alles Kihnus, mis tänu jääteele on mandrilt nagu kiviga visata.

Kihnlased on enda vastu sügavama huvi tekitamiseks avanud jääteeturistidele talvisel ajal muuseumi ja käsitöömeistrid tõstnud nähtavale näputöö.

Pärnumaa teiste valdadega ajutist võrdsust – võimalust liikuda kaheksast hommikul õhtul kuueni millal tahes kodukoha ja maakonnakeskuse vahet – kasutades hoiavad kihnlased siiski hinge kinni murest, et mandriinimesed ei tea, kuidas üle jää sõita. Et tuleb hoida pikivahet ja gaasipedaali ei tohi põhja suruda, siis püsib Kihnu jaoks elu tee kauem.

Jäätee avamise järel hõrendas maavalitsus 3. märtsist Pärnu-Kihnu-Pärnu lennuki sõiduplaani, teisipäeval, kolmapäeval ja laupäeval ei toimu lende isegi parima ilmaga. Aga linnast saarele ja tagasi tahtjatele on maavalitsuse transpordinõunikul Avo Rahul hea uudis varuks, sest nimetatud mittelennupäevadel saab linnast saarele ja tagasi sõita taksobussiga, mis ootab sõitjaid hommikul hotell Pärnu ees.



Jääteed riigis

Sõidukitele tegeliku massiga kuni 2,5 tonni avati järgmised jääteed:

 Haapsalu-Noarootsi vahel, 3,5 kilomeetrit.
 Hiiumaa-Saaremaa vahel, 18 kilomeetrit.
 Virtsu ja Muhumaa vahel, 12 kilomeetrit.
 Rohuküla ja Vormsi vahel, 9,5 kilomeetrit.
 Rohuküla ja Hiiumaa vahel, 25,5 kilomeetrit.
 Lao ja Kihnu vahel, 12 kilomeetrit.

Andmed: Pärnu Postimees



Põhinõuded Lao-Kihnu jääteel

 Jäätee on avatud liiklemiseks valgel ajal 8-18.
 Jääteele väljumise lubatud intervall on vähemalt kolm minutit.
 Lubatud sõidukiirus on 10-25 ja 40-70 kilomeetrit tunnis, eesliikujale võib läheneda kuni 250 meetri kaugusele.
 Keelatud on jäätee piiridest väljumine, eessõitjast möödumine ja möödasõit ning kahesuunaline liiklus samal sõiduteel.
 Peatumine jääteel on keelatud, hädapeatunud sõiduk tuleb jääteelt võimalikult kiiresti eemaldada ja teavitada jäätee valvetalitust.
 Sõiduki uksed peavad olema kergelt avatavad ja sõitjatel turvavööd lahti.
 Jääkatte purunemisohu tekkimisel on sõidukijuht kohustatud sõitjad kiiresti salongist välja saatma ja võib jätkata üksinda edasisõitu avatud ustega.

Andmed: AS Pärnumaa Teed