Vändra gümnaasiumis selgus keeletegu

Keeleteo auhinda oli tulnud vastu võtma Marja Kallasmaa, “Eesti kohanimeraamatu” üks toimetajatest. Foto: Aire Koik

Vändra gümnaasium oli eile üleriigilise tähelepanu keskpunktis, sest siin kuulutati välja keeletegu 2016 ja selgus rahvaauhinna saaja, keda autasustas haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Aasta keeleteo auhinnale kandideeris 28 mullust ettevõtmist, laureaat on “Eesti kohanimeraamat”. Rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias.

Kohanimeraamat on kokkuvõtlik ülevaade Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest, trükisest leiab 6211 artiklit, sealhulgas ametlikud küla- ja asulanimed ning kohapärimused, tähtsamad piirkondade ja looduskohtade nimed. Koostajate loend on pikk. Nad on ligemale kümne aastaga teoks teinud ja kaante vahele saanud väärtusliku ja huvilistele käepärase raamatu. Teose on toimetanud Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.

Säutsupääsukese kalambuuride autor on Keiti Vilms, kes Twitteris ja Facebookis süvendab huvi eesti keele vastu, vahetu keelekasutusega tviidid on ka sõnamäng või viited eesti kirjandusele ja luulele.

Kohanimeraamat on kokkuvõtlik ülevaade Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest.

Keeleteo auhind anti välja 11. korda ja laureaatide avalikustamine on osa emakeelepäeva tähistamisest, selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Aire Koik.

Koigi jutu järgi tunnustatakse keeleteo tiitliga tegusid, mis suurendavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad selle õpetamist, õppimist ja oskamist, edendavad uurimist ja talletamist.

Konkurssi korraldavad haridus- ja teadusministeerium, emakeele selts ja emakeeleõpetajate selts. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgub avalikul hääletamisel. Meenutusena, et 2015. aasta keeletegu oli Eesti keele instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne ja rahvaauhinna pälvis “Hiiu sõnaraamat”.

Vändra gümnaasiumi õpetaja Silja Enoki jutu järgi valmistus kool üleriigiliseks tähtsündmuseks varakult ja vast remonditud aula avapidu peeti nädalapäevad varem, emakeelepäeval. Aulat ilmestab kunstnik Rutt Vasseli kujundatud piltvaip “Kulgemise killud”, millesse on kootud autori sõnum: sõnad on eesti keeles nagu killud, mõtle, kas need on öeldes teravad ja lõikavad nagu killud või saab neist kildudest kokku panna terviku, millest tuleb midagi ilusat.

Keeleteo väljakuulutamise päevaks avati koolis rahvarõivaspetsialisti Inna Raua koostatud fotonäitus “Üks kihelkond – kümme võimalust”, vaadata olid pildid Kurgja hoonetest, Vändra raamatukogu panustas väljapanekuga “Vändra trükisõnas”. Muusikaliste vahepaladega esinesid gümnaasiumi kandleansambel, mudilas- ja noortekoor, vokaalansambel ja rahvatantsurühm.

Teadaolevalt oli Vändra gümnaasium kui väärika ajalooga ja kultuuriloolise ümbrusega kool oodanud keeleteo väljakuulutajaid oma majja neli aastat.