Chaplini keskusele anti armuaega selle aasta sügiseni

Vana parteimaja Pärnus Esplanaadi tänaval seisab nagu käest kätte käinud vanatüdruk, kellele kavandatakse uut undrukut või siis müüakse hoopis esimesele vastutulijale. Foto: Ardi Truija

Pärnu uue kunsti muuseum saab eeloleval suvel vanas parteimajas Esplanaadi 10 korraldada dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali ja avada iga-aastase näituse “Mees ja naine”, aga seda tänu majaomaniku järjekordsele vastutulekule.

“Eelmise aasta sügisel teatas Esplanaadi 10 uus omanik OÜ Novira E10, et soovib maja müüa, ja pakkus seda 1,3 miljoni euro eest uue kunsti muuseumile ja Pärnu linnavalitsusele,” selgitas linnavalitsuse avalike suhete nõunik Gerli Kõiv keerulist olukorda, millesse on sattunud Pärnu üks tuntumaid kaubamärke ühes rahvusvahelise filmifestivali ja näitusega “Mees ja naine”.

“Samuti anti mõista, et kui maja ei osteta, oodatakse käesolevast suvest muuseumilt igakuist üüri 10 000 eurot, peale selle käibemaks,” tunnistas Kõiv. “Soovitud summa käib aga muuseumile üle jõu ja linnaeelarveski pole muuseumile sellise toetuse maksmisega arvestatud.”

Uue kunsti muuseum tegutseb Esplanaadi 10 ühes tiivas 1990. aastate algusest, kui riigile kuulunud ja parteilastest tühjaks jäänud maja linnale tasuta üle anti. Toonane Chaplini kunstikeskus tegutses linnale kuuluvas hoones renti maksmata ja teenis ülalpidamiskulud hoone kõrgema osa ruumide väljaüürimisega.

Esplanaadi 10 uus omanik OÜ Novira E10 teatas, et soovib maja müüa, ja pakkus seda 1,3 miljoni euro eest

Nõnda võinuks jäädagi, kui Mart Viisitamme juhitud linnavalitsus poleks maja 2006. aastal 35 miljoni krooni eest (2,2 miljonit eurot) OÜ Herderile müünud.

Muuseumile seati ostu-müügilepingu kohaselt maja madalamas osas tähtajatu kasutusvaldus.

Mark Soosaare juhitud uue kunsti muuseum elas Esplanaadi 10s üle nii Herderi kui ehitise järgmise omaniku OÜ Furtado Kapitali pankroti.

OÜ Novira E10 sai Esplanaadi 10 omanikuks emafirma OÜ Novira Capitali kaudu, mille omandisse sattus hoone pankrotipesast laenu tagatisena paar aastat tagasi.

Novira Capitali tegevjuht Arle Mölder tunnistas, et firma maksab majale igal aastal peale, saamata renti muuseumilt ja kasutamata büroodeks sobivat, kuid tublisti amortiseerunud kõrgemat hooneosa.

“Kuna tegu on laenu tagatisega, on selle kahjumi rahalise suuruse arvestus subjektiivne, aga see summa jääb aastas 100 000 – 200 000 euro vahele,” tunnistas Mölder, lisades, et lõpmatuseni nii jätkata pole võimalik ja sügisel kavatseb firma olukorda muuta.

See tähendab, et Novira taganes muuseumi huvides varasemast nõudmisest ega hakka sel suvel muuseumilt veel renti küsima. “Peast ei mäleta lepingut nii täpselt, aga sügisel tõmbame joone vahele, sest mingi selgus peab selle majaga seoses saabuma,” sõnas Mölder. “Loogiline oleks maja müüa.”

Möödunud aastal arutas linnavalitsus varianti osta Esplanaadi 10 muuseumi osa, nii et bürookorpus jääks omanikule, kuid Novira E10 sellega ei nõustunud.

Möldri arvates oleks linnal mõistlik hoone tervikuna tagasi osta, kuna pakutud müügisumma suurusjärgus miljon eurot on poole väiksem sellest, mis linn 2006. aastal maja Herderile müües sai.

“See peaks ju kasulik äri olema – müüa kahe miljoniga ja tagasi osta miljoni eest,” selgitas Mölder. “Aga ma mõistan linna seisukohta, kuna linnavalitsus ilmselt ei taha omandisse hoonet, mis nõuab remonti ja võib sellisena seisma jääda.”

Kuid linnavalitsuses ollakse seisukohal, et ostmiskulu moodustaks vaid poole tegelikest kuludest, kuna hoone kordategemine nõuaks teist niisama palju.

“Et seal saaks hakata tegutsema näiteks kunstikool, läheks maja koos ostusummaga maksma jämedalt kolm miljonit eurot,” põhjendas Kõiv. “Linnaeelarve praegu sellist investeeringut kahjuks ei kannata.”

Hoones veerandsada aastat tegutsenud uue kunsti muuseumi juhi Soosaare hinnangul saaks läbi hoopis vähemaga.

“Selle maja ost ja kordategemine läheks eksperthinnangu kohaselt maksma 1,8–2 miljonit,” sõnas Soosaar ja ohkas. “Ma ei viitsi enam rääkidagi, kui palju ja kes kuhugi raha paneb või ei pane.”

Mullu 11. oktoobril tutvustas Soosaar kultuuriministeeriumis ideed, mida linn ja riik võiksid vana parteimajaga ette võtta: loomeliitude loomekodu!

“Kultuuriministeeriumis suhtuti mõttesse positiivselt, aga Pärnu linnavalitsusega ma ametlikult sel teemal veel rääkinud ei ole,” lausus Soosaar, kes saatis kõikidele Eesti kutselistele ja harrastuslikele loomeliitudele küsitluse, millised võiksid olla Eesti esimese loomekodu funktsioonid.

“Maja büroo-ossa saaks sisse seada 40 numbrituba, ehitada maalimisruumi, harjutustoad muusikutele, tantsuharjutusruumi,” iseloomustas Soosaar kavandatavat maja.

Küsitlusele on vastanud juba ligemale 400 inimest eri loomeliitudest, sealhulgas Soome omadest.

Teeneka filmimehe arvates tuleks loomeliitude maja küsimus püstitada rahast lähtumise asemel põhimõtteliselt: kas linn on huvitatud, et Pärnut külastaksid haritud loomeinimesed Eestist ja Soomest?

“Kas linnas tahetakse seda või ei, on küsimus, millele on vaja vastata,” rõhutas Soosaar, kes on öelnud, et hea asja sünniks läheb kõigepealt tarvis inimesi ja ideid, alles siis raha, mitte vastupidi.

Linnavalitsuse avalike suhete juht kinnitas, et linn hindab Soosaare tegevust kõrgelt ja muuseum ja filmifestival peavad Pärnusse jääma, “kuna need on ühed Pärnu märkidest”.

Mis puutub uue kunsti muuseumi Esplanaadi tänavalt mujale kolimisse, siis linna pakutud ruumid Vee tänaval omaaegses Vikerkaare kohvikus Soosaare hinnangul muuseumile ei sobi. “Tegu on äripinnaga, muuseum vajab peale eksponeerimisruumi kunstikogu hoidlaid, milleks pakutud pind kindlasti ei kõlba,” selgitas ta.

Kuna aga linn on pannud õla alla Pärnus Läänemere maade kunstisadama rajamisele, näeb linn ühe võimalusena, et muuseum kolib selle peamajja. Hoone loodetakse valmis saada tuleval aastal, hiljemalt aastaks 2020.

Soosaar peab õigemaks uue kunsti muuseumi jäämist Esplanaadi tänavale, aga selleks on vaja sügiseks läbi raiuda Gordioni sõlm: mis saab omanikule kahjumit tootvast majast ja kuidas saab muuseum seal jätkata, kui omanik oma nõudmise juurde jääb ja renti tahtma hakkab.