Lätlased ei oska piiri ületada

Lätlasteta tuleks meie piirivalvuritel kordades vähem pabereid täita.

FOTO: Ants Liigus

Sel nädalal on piirivalvurid tabanud Pärnu-Ikla maanteel hulga lätlasi, kes ilma reisidokumendita on riiki imbunud.

Teisipäeval tabati maantee 182. kilomeetril neli lätlasest seadusrikkujat, päev varem viis.

Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Pärnu kordoni toimkondade poolt tänavu kolme kuuga tuvastatud 90st riigipiiriseaduse rikkumisest suurem osa tulebki kirjutada meie lõunanaabrite arvele. Jaanuaris tabatud 33 seadusrikkujast olid 23 Läti Vabariigi kodanikud. Veebruaris vastavalt 21st 18 ja märtsis 36st 31.

“Põhjuseks võib olla see, et Läti Vabariik ei väljastata ID-kaarte, passi kaasaskandmine on tülikas ja mõnikord ununeb see koju,” pakkus politsei- ja piirivalveameti Pärnu kordoni juht Janek Pinta välja.

Väljasaatmiskeskus ootab

“Esimest korda vahelejäämisel pääseb piiriseaduse rikkuja üldjuhul suulise hoiatusega kirjalikus vormis ja neil lubatakse oma reisi Eestis jätkata,” märkis Pinta. Tema sõnutsi peavad seadusrikkujad arvestama, et sõitnud läbi Eesti Skandinaavia maadesse, võib neil sealgi puuduva reisidokumendi pärast probleeme tekkida.

Umbkaudu pool piiririkkujatele määratud karistustest ongi suulised hoiatused ja pool kiirmenetluse korras määratud karistused suurusjärgus 20–40 eurot.

Lood on karmimad kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu pärit isikute puhul. Nemad peetakse kinni isiku tuvastamiseks ja menetluse alustamiseks.

“Lõpplahendiks nende puhul on riigist välja saatmine ja on juhtumeid, kus isikud paigutatakse kohtu loal väljasaatmiskeskusesse kuni reisidokumendi saamiseni ja seejärel saadetakse riigist välja,” ei hakanud Pinta asja ilustama.

Lätlane ei maga

Ega lätlased meile võlgu jää. Teisel pool Iklat jahitakse dokumentideta piiriületajaid samasuguse innuga. Ametlik info selle kohta, kui palju reisidokumentideta isikuid Läti piirivalvuritele pihku on jäänud, puudub.

Ent Pinta andmeil on valdav osa Lätis tabatud dokumentideta inimestest eestimaalased. Nendest suurem osa Eesti kodakondsuseta ehk halli passi omanikud, kes kasutavad reisimiseks ID-kaarti, mis neile on elamisloana väljastatud. Ent erinevalt kodaniku ID-kaardist ei ole mittekodaniku oma reisidokument. Sellele osutab plastkaardile eesti ja inglise keeles trükitud vastav märge.

“Plastkaart sarnaneb täpselt Eesti kodanikule väljastatava ID-kaardiga ja mittekodanikud kasutavad seda ära,” nentis Pinta.

Samal ajal on lätlaste maksimumkaristusmäär piirirežiimi rikkumise eest tunduvalt leebem kui Eesti Vabariigis. Kui siin võib selle teo eest määrata kuni 800eurose trahvi, siis Läti Vabariigis on summa 250 latti ehk 353 eurot.

Odavam on aga pähe õppida, et kuigi Schengeni viisaruumi sisepiiride ületamisel isikute kontrolli ei toimu, tuleb ka ELi riikide kodanikel passi või isikutunnistust (ID-kaarti) kaasas kanda ja Schengeni riigi ametivõimudel on õigus vajadusel neid dokumente kontrollida. Ja seda õigust kasutatakse usinalt.



Piirirežiimi rikkumised

Esimese kolme kuuga on piirirežiimi rikkumisel tabatud:
 4 Vene kodanikku
 1 Ukraina kodanik
 1 Poola kodanik
 4 Leedu kodanikku
 1 Norra kodanik
 1 Soome kodanik
 73 Läti kodanikku
 6 Läti elanikku
 1 Hiina kodanik



REISIDOKUMENT

on riigipiiri ületamiseks ettenähtud Eesti dokument:
1) isikutunnistus;
2) Eesti kodaniku pass;
3) diplomaatiline pass;
4) meremehe teenistusraamat;
5) välismaalase pass;
6) ajutine reisidokument;
7) pagulase reisidokument;
8) meresõidutunnistus;
9) tagasipöördumistunnistus;
10) tagasipöördumise luba.

NB! Autojuhiluba ei ole reisidokument.

Andmed: Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Pärnu kordon

Tagasi üles