Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6761589t1h1434.jpg)
Aprillis kirjutas Pärnu Postimees, et masinatehase lammutusest tekkinud katusematerjali on laekunud prügilasse kahtlaselt vähe. Kontrollides Audru rebasefarmi majade lammutamist, ilmnes sama müsteerium sealgi.
Ühel paljudest Audru rebasefarmi kruntidest on vaid hunnikusse kuhjatud betoon: suur, 3500ruutmeetrine omaaegne söödahoone on maatasa lõhutud.
Tööde eel koostatud projektist ilmneb, et seal varem seisnud hoone katusel oli üle 3000 ruutmeetri tõrvapappi. Seda loetakse ohtlikuks jäätmeks, mis tuleb viia prügilasse sordituna.
Ometi vastas kohaliku käitlusettevõtte OÜ Paikre juhataja Kristo Rossman arupärimisele, et neile pole rebasefarmi lammutaja seda materjali toonud grammigi. Kuhu see siis kadus?
Miks nad panid selle kompoti segajäätmete nimetuse alla? Ei tea. Uurige sealt. Kaidar Erik
Hoonet lammutanud OÜ Aspen Grupi juhataja Kaidar Erik kinnitas, et tööd rebasefarmi suurhoone kallal on lõppenud. Küll jäi Erik nõutuks küsimuse peale, kuhu kadus sellisel juhul katuse tõrvapapp. “Ma usun, et on läinud küll sinna (Paikresse) ruberoidi,” vastas ta.
Tõepoolest laekus Paikresse mais 100 tonni ehitusprahti. Erik väitis, et siis viidigi tõrvapapp sordituna lammutusplatsilt minema. Hiljem täpsustas ta e-kirjas, et transpordikulu vähendamiseks asetas ettevõte koormasse klaasvilla ja ruberoidi korraga. Tema sõnutsi vastati Paikrest, et nii tohib jäätmed kohale tuua.
“Miks nad panid selle kompoti segajäätmete nimetuse alla? Ei tea. Uurige sealt,” ütles Erik.
Rossman peab väidet, et nemad on soovitanud prahi segamini kohale tuua, naeruväärseks. “Me teeks sellega endale karuteene. See tähendaks, et me peame hakkama ise seda prügi koha peal sorteerima. Miks me peaksime seda soovitama?” küsis ta vastu.
Rossman lisas, et koorem tuli koos eri sorti prahiga, sest villa ei saa muu materjali küljest puhtalt kätte. Seega on loogiline, et seda nimetatakse segajäätmeks.
Paikre juht selgitas, et nüüd pole võimalik enam kindlaks teha, kui palju oli “kompoti” sees ohtlikku materjali, mistõttu asjaajamise korrektsust ei saa tuvastada.
Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo inspektor Kertu Sapelkov selgitas, et seaduse järgi tuleb pärast maja lammutamist tekkinud ohtlikud jäätmed sortida. Ta selgitas, et prügila peaks samuti veenduma, et jäätmete tekitaja on prügi õigesti liigitanud.
Inspektori teatel peaks järelevalve tegema keskkonnainvesteeringute keskuski (KIK), mis nõustus rebasefarmi projektile 19 600 eurot toetust maksma.
Inspektsioonile pole lammutuse kohta kaebusi laekunud, kuid ametkond lubas olukorda objektil kontrollida.
KIKi pressiesindaja Elina Kink lausus vaid, et jäätmete laekumist kontrollitakse pärast tööde lõppu, siis otsustatakse toetussumma maksmine. Praegu ei saa keskus mingeid hinnanguid anda.
Rossman ütles, et olukord tekitab muret, kuna omavalitsused ja ametkonnad ei kontrolli küllaldaselt lammutusjäätmeid või ei nõua korrektseid aruandeid. See võimaldab omakorda jäätmetega skeemitada. “Kuna ettevõtted teavad, et saavad skeemitada, pakuvad nad nii lammutustöödel kui jäätmete veol hindu, mis pole reaalsed,” selgitas ta turusolkimist.
Audru vallavanem Siim Suursild kommenteeris, et tõsi ta on: lammutaja peab aru andma vallalegi. “Eeldan, et järgmine küsimus on: kas vald teeb järelevalvet? Vastus on “ei”,” tunnistas ta, et vallal pole võimalusi, aega ja inimesi, tegemaks põhjalikku ehitusjärelevalvet. Suursild avaldas lootust, et olukord paraneb pärast haldusreformi.
