Sütevaka õpilane Juhan Koppel püüab teadussaate võitu

“See elektri katsevahend on selline lihtne asi, mille tööpõhimõtteid õpivad kõik gümnaasiumi füüsikatundides,” räägib Juhan Koppel ja lisab, et kooli õpilaste suurest kasutusest katki läinud vändaga enam kuulikeste vahele sädemeid ei saa tekitada. Foto: Urmas Luik

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi abiturient Juhan Koppel (18) on ETV noorte teadussaates “Rakett 69” ainsa pärnakana jõudnud kolme parema hulka. Saate võitja saab auhinnaks 10 000eurose haridusstipendiumi, parim noor teadur selgub mai alguses.

Nüüdseks on eetris olnud tosinkond saadet ja tulekul veel neli. Saates osalemise katsed algasid mullu sügisel, esimest korda jõudis “Rakett 69” vaatajate ette 15. jaanuaril. 30 tahtjast pääses teadussaatesse 12 noort, kelle seas nii gümnasiste kui üliõpilasi.

“Saatesse tulijaid polnud küll väga palju põhjusel, et “Rakett 69” on esimest aastat eetris. Aga kõik, kes soovi avaldasid, olid ja on väga heal tasemel – olümpiaadikogemustega, tugev seltskond,” räägib Koppel.

Sütevaka gümnaasiumi lõpuklassi õpilane polnud saates ainus Pärnust pärit osaleja. Oma nutikust pani seal proovile ka Koidula kooli abiturient Andres Jaanson.

Lemmik on elektroonika

Kui esiotsa oli Koppelil operaatorite, žürii ja prožektorite rambivalguses keeruline ülesandeid lahendada, siis aja möödudes muutus keskendumine lihtsamaks. Tänu sellele, et esitatud teadusprobleemid olid küllaltki peadmurdvad.

Koppeli lemmikalad on mehhatroonika ja elektroonika, neist viimane on teda paelunud põhikoolist saati. Loodus- ja tehnikamajas ega koolis noormees huvialadega ei tegele, elektroonika saladustesse süüvib ta kodus omaette nokitsedes.

Elektroonilisi seadmeid on noormees kokku pannud ja lahti võtnud õige noorena, sügavam kirg teema vastu tärkas temas juba mitu aastat enne, kui tunniplaani tuli füüsika.

“Mul on ammu olnud huvi igasuguste elektriskeemide koostamise vastu. Tõsisem huvi asja vastu sai alguse sellest, kui püüdsin helivõimendit ehitada. Vaatasin skeeme, otsisin netist infot, lugesin ingliskeelseid õpikuid ja panin katse-eksituse meetodil võimendi kokku,” meenutab Koppel oma tehnikakire esimesi väljendusi.

Helivõimendile järgnesid juba keerukamad katsetused, nagu ise ehitatud toiteplokid.

Koppeli käe all valminu on enamasti olnud praktilise otstarbega, niisama lõbuks seadmete konstrueerimist ta harrastanud pole. Valmimis- ja katsetamisprotsess on pikaajaline, nõuab ressursse ja pühendumist, põhjendab ta ise.

Humanitaar ei välista reaalaineid

Praktilist aimu elektroonikast on nooruk ammutanud olmest. Nagu iga tehnikahuviline poiss on Koppelgi uurinud kõigi kodus kasutatavate tehnikariistade manuaale. Lahti ja kokku monteerinud on ta igaks juhuks vanemaid ja kasutusest läinud tehnikaseadmeid. Poisikesepõlves lammutas näiteks vanaisa vana teleka tükkideks, osadeks võtnud ja uuesti kokku pannud on ta raadio.

“Meeldib ka kõiksugu seadmeid paigaldada, väliselt vaadelda, kuidas asjad töötavad,” sõnab noor teadusmees.

Ehkki omal käel loodusteadusi uurida on põnev, peab Koppel koolis antavaid teadmisi kui teoreetilist baasi asendamatuks.

 “Mina pole nii fanatt, et kõik endale ise selgeks suudaksin teha ja iseseisvalt kogu programmi ära õpiksin. Põhiosas on minugi teadmised füüsikast ja keemiast need, mida kool on andnud,” tähendab Koppel.

Humanitaargümnaasiumis õppimine tuleb Koppeli sõnutsi reaalteaduste huvi puhul ainult kasuks. Üks huviala või teatud süvaõpe ei välista teisi. Füüsika, keemia ja matemaatika kõrval kuulub poisi lemmikainete hulka ajalugugi.

Tulevane leiutaja?

“Rakett 69” saates peab Koppel oma trumbiks oskust teha tiimitööd. “Mulle meeldib väga teiste inimestega koos töötada. Leian, et suuruses peitub jõud. Saates on siiani mu tugevuseks olnud meeskonnakaaslased, nendega koos töötamise ja nuputamise oskus. Ja sellele koostööoskuse arenemisele on kaasa aidanud just Sütevaka humanitaarkallak,” pakub Koppel.

Saate auhinna – 10 000 euro suuruse haridusstipendiumi kasutamise üle Koppel ei arutle. “Auhinnaraha täpset kasutamiskorda ma ei tea ja kuna ma pole veel saadet võitnud, on vara rääkida, kuidas ja milleks ma summat kasutaksin,” ütleb ta.

Õpinguplaanid on Koppel sidunud Tartu ülikooli füüsika või materjaliteaduse erialaga. Kui töökoha valimiseks läheb, sooviks ta teha midagi praktilist. “Inseneriamet meeldiks väga. Töö, kus saaks probleemi lahendada, midagi välja mõelda ja leiutada,” lausub Koppel.

“Leiutamine” on märksõna, mis Koppeli elevile ajab. Uute asjade nuputamine nõuab küsimustele vastuse leidmist ja tehniliste raskuste ületamist, leiutamisprotsessile annab taiplikkuse proovilepanek vaid võlu juurde.

Geniaalse leiutise nimetamisel satub Koppel kimbatusse. Imetabasust on tehnikamaailmas palju, aga tihtilugu muutub kättesaadav vahend inimesele liialt tavaliseks ja igapäevaseks, et selles erilisust märgata. “Seadme tööpõhimõte, näiteks kõige tavalisemal generaatoril, on oma lihtsuses geniaalne, aga tähelepanu ei oska enam sellele pöörata,” tõdeb Koppel.



Mis on “Rakett 69”?

 “Rakett 69” on saatesari, mille eesmärk on üles leida Eesti tulevased teadlased.

 16osalises teadusseikluses võtavad teineteiselt mõõtu 12 tarka ja taibukat noort, kellest parimat premeeritakse sarja lõpus 10 000 euro suuruse stipendumiga.

 Saadet rahastab Euroopa sotsiaalfond SA Archimedese TeaMe programmi kaudu. Programmi üks eesmärke on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel.

 Stipendiumi annab üle ja selle kasutamise reeglid seab SA Archimedes.

 Saade on eetris ETV kanalil laupäeviti kell 19.35.

Andmed: Eesti rahvusringhääling