Foto: kihnlasi ärritav linnutapp jätkub

Kihnu saarelt eraomaniku maa pealt võis leida terve hunniku padrunihülste, mis oli sinna maha jäetud linnuküttide poolt. Foto: Mare Mätas

Kihnu elanik ja sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas jagas Facebookis pilti kümnetest padrunihülssidest, mis eeldatavasti linnuküttidest on saarele maha jäänud.

Varem on Pärnu Postimees kirjutanud, kuidas kihnlasi häirivad tihti sügisel saarele saabuvad välismaalastest linnukütid, kes Eesti seadusi ei tunne. Silma on jäänud eelkõige itaallased, kes on kasutanud näiteks Eestis keelatud elektroonilisi peibutusvahendeid või elavaid linde peibutuseks, mida meie seadused samuti ei luba.

Mätas väitis, et peibutusvahendeid kasutati seegi kord ja tema abikaasa andis sellest keskkonnainspektsioonile teada. "Nemad väitsid, et saavad tulla kontrollima alles järgmisel nädalal, aga siis on need laskjad ju ammu läinud," märkis Mätas.

"Teavitaja info kohaselt oli kasutatud elektroonilist peibutusvahendit, aga rohkem infot selle kohta praegu ei ole,” kostis keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul. Samuti võttis inspektsioon ühendust jahikorraldajaga, kelle sõnutsi oli kõik korras. "Pildil olevad padrunihülsid oleks olnud korrektne ära korjata, mitte jätta neid loodust risustama," tõdes Tuul.

Tuule väitel on jahikorraldajad lubanud itaalia jahituristidel silma peal hoida.

Probleem on seegi, et isegi kui inspektsioon keelatud tegevuse eest karistuse määrab, on raske loota, et välismaalastelt näiteks trahv suudetakse sisse nõuda.

Olgu märgitud, et linnujaht ise pole keelatud. Pigem on see saareelanikele eetiliselt vastuvõtmatu. "Kuidas selline tegevus saab olla seaduslik ja väikesaarel üldse võimalik? Lihtsalt ei saa aru, mis siin riigis ja saareriigis toimub," kurtis Mätas.

Olgugi et Kihnu on UNESCO kaitsealune saar, mis pea tervikuna moodustab loodusliku hoiuala, ei saa keegi oma lõbuks lindude tapmist keelata.

"Ja nii igal sügisel, kui päevast päeva toimuvad Kihnu saarel brutaalsed itaallaste tapatalgud," nentis Mätas postituses.

Tuul tõdes, et üks lahendus võiks olla teema arutlemine kohalike jahikorraldajatega. "Esmajoones peaksid inimesed omavahel kokku leppima, mida nad lubavad ja mida mitte," ütles ta.