Linnalehmad annavad rannaalale uue näo

Läinud aastal oli ranna kujundamisel ametis 34 šoti mägiveist. Foto: Ants Liigus

Euroopa Liidu LIFE+ projektide valikukomisjon andis õnnistuse 1 138 413 eurot maksvale projektile „Linnalehmad”, mis on mõeldud olukorra parandamiseks unarul Pärnu rannaniidu looduskaitsealal ja seal kasvavate loodusväärtuste näitamiseks.

„Kui projekt 2017. aastal lõpeb, peaks rand olema sinnakanti, kui seal kõvasti karjatati ja rannaniit oli rannaniit,” tõdes Pärnu linnaaednik Kristiina Kupper. „Küll ei ole kusagile kadunud pilliroog, taim kui selline, kuid üldpilt on hoopis lagedam.”

Ehkki aastatel 2012–2017 realiseeruv tegevuskava peaks nimest tulenevalt tuginema juba mullu Pärnu rannas rohtu ja pilliroogu näksinud Šoti mägiveistele, Viljandimaa loomakasvataja Georg Artma loomadel siiski nii olulist rolli ei ole.

Käest ära lõukad

„Taastamise efekt saab kokku eri töödest, kui viime veised vanasse roogu, oleks palju loota, et sügiseks oleks seal ilus rannaniit,” nentis keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Murel Merivee. „Projektiga ongi meil võimalik roogu ka niita: niitmine ja karjatamine koos annab kõige suurema efekti ja lootuse rannaniit tagasi saada. Palju on arvata, et loom üksinda kõigega hakkama saab.”

Liiati on Pärnu rannaniidu looduskaitseala pindala 371,4 hektarit, Artmal aga on Pärnu linnavalitsuse luba karjatada oma loomi 56hektarisel rannaalal 2014. aasta novembrini.

Nii keskendubki „Linnalehmad” eelkõige looduskaitseala 250 hektarile ning seal asuvate lõugaste (madal vesine koht, U. H.) ja rannaniitude kunagise seisundi taastamisele.

„Käisime nädala eest Artmaga rannas selle suve töid planeerimas ja komistasime probleemsetele situatsioonidele igal teisel sammul,” märkis keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni maahoolduse spetsialist Gunnar Sein. „Hüdroloogiline režiim on pea peal, lõugaste süsteem on kapitaalselt häiritud: mitmel pool on suured kuivad alad, kus loomad võiks peal olla, aga sinna ei pääse, sest ümberringi on täielik hullumaja.”

Käpalised nähtavaks

Paraku sõltub käest lastud lõugaste kordategemine paljuski merevee seisust, ent ka sadudest. Õnneks on möödas aeg, kui lõugastesse jooksis suures koguses reovett.

„Eesmärk on saada nende kaldad roost paljaks ja neist prügi välja, et nad oleksid inimmõjudest puhtad,” ütles Merivee. „Päris mudavabadeks ja liivasteks lompideks neid teha plaani siiski pole, kindlasti jääb mõnesse pilliroogu kasvama.”

Peale lõugaste pilliroost puhtaks raadamise antakse lopsakalt kasvavale taimele pihta mujalgi: viljakast kasvupinnast ja toitaineterikkast veest jaksu ammutav pilliroog lämmatab enda kõrval kõik muu.

„Linna huvi on maa parem kasutamine ja et säiliksid kõik väärtused, mis seal on, kuskil seal on ka käpalised, neid imeloomi tahaks lõpuks inimestele näidata,” sõnas Kupper. „Kui rannaniidud saavad hooldatud, siis eks seegi soodusta nende levikut, pilliroostumine tähendab käpaliste kasvuala jätkuvat vähenemist.”

Merivee lisas: „Praegu on käpalised jäänud vaid teeäärtesse: padupilliroos ei kasva ükski orhidee. Seemnebaas on neil küll mullas alles ja kui pilliroog maha võtta ning neile soodne kasvukeskkond luua, tulevad nad tagasi – seda tõestavad kogemused.”

Loomulikult eeldab ala korrastamine, et seal kasvavat saaksid imetleda nii pärnakad kui linna külalised. Ehk rajatakse tarvilik taristu.

Ainulaadne kogemus

„Ennekõike on kavas panna teede äärde infotahvlid, plaanis on uus loodusraja lõik peale selle, et linnal on nagunii töös rannapromenaadi pikendamise projekt, mis viib läbi kaitseala,” rääkis Merivee. „„Linnalehmade” projektiga kavatseme olemasolevad teed kujundada ringrajaks, et külastajaile tekiks vaba aja veetmise keskkond.”

Et kõnealune Pärnu linna territooriumil ellu viidav projekt on väidetavalt unikaalne, on tegevuskava lõpp-perioodi kavandatud kogemuste jagamise konverents.

„Kui oma projekti loodetavasti edukalt ellu viime, oleme Euroopas ainulaadse kogemusega,” väitis Sein. „Julgeksin öelda, et mitte ainult Euroopas, vaid laiemaltki: ainukesed analoogsed alad, mis maailmast suutsime leida, on Stockholmis ja Uus-Meremaal Aucklandis. Pärnu oleks selles mõttes pärl ja vääriks konverentsi igal juhul.”

Georg Artma, ettevõtja:

„Millal tulevad, ei julge praegu öelda. Aga tuleks suvel, mitte sügise poole nagu eelmisel aastal. Eks anname teada, kui oleme selleks valmis.

Eelmisel aastal jäime väga rahule: meile meeldis, loomadele meeldis, pärnakatele meeldis. See oli kõige positiivsem, et pärnakatele meeldis, see võttis südame soojaks, et meid nii hästi vastu võeti.

Loomade arv jääb samasse, 30 kanti, mõni on välja läinud, mõni juurde tulnud.”