/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2018/02/27/7645801t1hdab7.jpg)
Põhjakaarte tuuled on langetanud Pärnu lahes merevee taset viimase ööpäeva jooksul ligemale 60 sentimeetri võrra ja madala veetaseme tõttu saavad Pärnu sadamat külastavad laevad võtta pardale väiksema lasti.
Äkki taganenud meri sunnib laevu lasti vähendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eile oli Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi andmete kohaselt merevee tase Pärnu sadamas keskmise lähedal, mõõdeti täna hommikul tasemeks 62 sentimeetrit alla nullpunkti.
"Peame lastimisel arvestama, kui madala süviseni saab laevu lastida," selgitas Pärnu sadamakapten Viktor Palmet.
Sadamakapteni jutu järgi tähendab madal veeseis seda, et laevad võtavad pardale vähem kaupa. Kümnesentimeetrine veetaseme kõikumine tähendab, et laevale saab laadida mõnesaja tonni jagu vähem kaupa.
"Laevanduses on see tavapärane, sest veetase ei ole kunagi stabiilne" märkis Palmet.
Sadamakapteni jutu järgi mõjutavad Pärnu lahe veetaset kõige enam tugevad tuuled. "Kirde- ja põhjatuultega vesi alaneb, edela- ja lõunatuultega tõuseb," seletas Palmet.
Tänane meretase jääb siinsest veetaseme madalseisu rekordist veel küünarvarre jagu puudu. Pärnus madalaim veetase, 122 sentimeetrit alla keskmise mõõdeti 1976. aasta 14. oktoobril.
Pärnumaal on kõige madalam veetase olnud 1959. aasta 9. detsembril, kui Kihnus langes merevee tase 135 sentimeetrit alla keskmise.
Eesti rekordmadal mereveetase oli 1914. aastal Narva-Jõesuus, kui see langes 141 sentimeetrit alla keskmise.