Õpetage oma lapsi elektriohust eemale hoidma

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ohutuslaagrites koolitusi juhendav Aivar Leppind tahab vanematele südamele panna, et nad lastele selgitaks, et kõikvõimalikke mahakukkunud juhtmeid ei tohi puutuda.
Ohutuslaagrites koolitusi juhendav Aivar Leppind tahab vanematele südamele panna, et nad lastele selgitaks, et kõikvõimalikke mahakukkunud juhtmeid ei tohi puutuda. Foto: Erakogu

Tänasel lastekaitsepäeval oleks mõistlik oma lastega rääkida ja õpetada neid enne palju vaba aega võimaldavat suvepuhkust ohtudest eemale hoidma.

Laste ohutuslaagrites koolitusi juhendav Eesti Energia jaotusvõrgu Põhja piirkonna operatiivteeninduse juht Aivar Leppind tõdes, et laste teadmised elektriohutusest on üpris kasinad. “Nii näiteks oleks mõlemas laagris, kus koolitust tegin, reaalses ohuolukorras ellu jäänud vaid üks grupp paarikümnest,” nentis ta.

Mida lastele ohutuslaagrites õpetatakse?

Maakondlikes ohutuslaagrites on igale teemale, näiteks tule-, vee-, elektri- või liiklusohutusele, pühendatud eraldi punkt, kus lapsed teadmisi omandavad.

Mõtlesime, kuidas sellist kuiva teemat nagu elektriohutus lastele huvitavalt esitleda. Jõudsime selleni, et pildimaterjali abil tutvustame elektriohutuse põhireegleid ja teeme praktilise harjutuse. Ülesannet lahendades mängivad lapsed läbi tegutsemise reaalse elektriohu korral, see on tuule käes maha kukkunud elektrijuhe.

Kui hästi lapsed teavad elektriga ümberkäimise reegleid?

Paari laagri põhjal ei saa veel üldistusi teha, kuid senine kogemus näitab, et laste teadmised elektriohutusest on üsna napid. Nii näiteks oleks mõlemas laagris, kus koolitust tegin, reaalses ohuolukorras ellu jäänud vaid üks grupp paarikümnest. Kolleegilt Võru laagrist sain tagasisidet, et seal oskas õigesti käituda pool gruppidest.

Millised on laste ja täiskasvanutegi kõige ohtlikumad väärteadmised elektri kohta?

Kuna elekter on nähtamatu, on sellega seotud ohte raskem tajuda, eriti lastel. Raskete tagajärgedega on lõppenud juhtumid, kus lapsed on mänguhoos või teadmatusest alajaama territooriumile sattunud ja seal tugeva elektrilöögi saanud.

Väljas võib oht lapsi varitseda pärast tugevat tuult või tormi allakukkunud elektrijuhtmetes. Juhtmed võivad olla pingestatud ja neile ei tohi mingil juhul läheneda, saati neid puudutada. See on eluohtlik!

Elektriliinide all ega nende läheduses ei tohi palli mängida või tuulelohet lennutada, sest on oht, et pall või lohe läheb vastu liini. Kui mingi ese puudutab liini, võib tekkida lühis, mis põhjustab eluohtliku olukorra.

Kodudes on lastega juhtunud õnnetuste puhul enamasti põhjuseks pingestatud elektrijuhtme katsumine. Ohtu võivad endast kujutada igasugused osaliselt või täielikult ise valmistatud elektriseadmed, pikendusjuhtmed ja ühenduspunktid. Turvalisuse seisukohalt ei saa isetegevuslikku elektriseadmete konstrueerimist kuidagi heaks kiita.

Ohtlikke olukordi tekib katkiste või valesti parandatud juhtmetega, samuti siis, kui seadmeid ei kasutata selleks ette nähtud kohas.

Näiteks ei ole sugugi haruldased juhud, kui duširuumis kasutatakse kuiva ruumi mõeldud lüliteid või pistikupesi või niiske ruumi põrandal vedeleb pikendusjuhe, et pesumasinat elektriga varustada.

Millised on tüüpilised elektriga seotud õnnetused kodus ja õues?

Ehkki statistikasse jõuab vaid osa elektriõnnetustest, näitavad eelmise aasta numbrid, et enamik õnnetusi juhtub kas kodus või õues.

Viiendik õnnetustest oli seotud alajaamade või jaotuskeskustega.

Lastega juhtus enamik õnnetusi kodus elektrijuhtmete või muude pingestatud elektriseadmete osade torkimise tagajärjel.

Väljaspool kodu võib statistiliselt olla õnnetusi küll vähem, kuid üldjuhul on nende tagajärjed raskemad, kuna kesk- ja kõrgepingeliinides ning alajaamades on pinge kodu omast hoopis suurem.

Mõni eksimus lõpeb ehmatava särtsuga, mõne puhul võib surma saada. Tooge mõni näide eluohtliku käitumise kohta.

Kodus on äärmiselt ohtlik elektriseadmete vale kasutamine niisketes ruumides, näiteks vannitoas ja köögis, kuna vesi juhib hästi elektrit.

Kurb näide on juhtum, kui hukkusid nii ema kui tütar, kui vanni kukkus voolu all föön.

Oluline on teada, et voolu all elektriseadet ei tohi tulekahju puhul mingil juhul kustutada veega.

Väljas juhtunud õnnetustest meenub möödunud aastast ehmatav lugu, kui lapsed sisenesid palli mängides alajaama ja Lääne-Virumaalt pärit tüdruk sai elektrilöögi tagajärjel väga raskeid vigastusi.

Täiskasvanutega on õnnetusi olnud alajaamadest metalli varastamisel või puude langetamisel elektriliinide läheduses. Välitööd elektriliinide kaitsevööndis tuleb turvalisuse huvides alati enne kooskõlastada.

On üldteada, et õues maha kukkunud juhtmele ei tohi lähedale minna, ammugi seda puutuda. Aga kui lähedale ei või minna?

Allakukkunud juhe võib põhjustada sammupinge. See tähendab, et maaga kokku puutuvast juhtmest on maa kaheksa meetri raadiuses niivõrd suure pinge all, et sellele astumine võib tähendada surma.

Kuna inimene üldjuhul ei tea, kas tegemist on madal- või keskpingeliiniga, tuleks juhtme maaühenduse kohast hoiduda vähemalt kaheksa meetri kaugusele. Niiske pinnase puhul võib ohtlik ala olla veel suurem. Seega, mida kaugemal asuda, seda turvalisem.

Kui keegi läheb sellise juhtme ligi ja satub hätta, kuidas talle abi osutada?

Pinge all maapind on eluohtlik. Ise sinna kannatanut päästma minnes võib ainult suurendada kannatanute arvu. Voolu alla jäänud inimesele ei tohi lähedale minna ega teda mingil juhul puutuda!

Seega tuleks allakukkunud elektrijuhtme puhul kohe helistada rikketelefonil 1343 või kui juhtunud on õnnetus, siis häirekeskusesse numbril 112.

Kui tuule käes kukub inimese lähedusse elektrijuhe, tuleb sammupinge vältimiseks eemalduda katkenud juhtmest, lohistades jalgu maapinnal neid teineteisest eemaldamata või hüpata eemale, kaks jalga koos.

Andke mõni soovitus selle kohta, mida vanemad peaksid lastele selgeks tegema.

Lapsevanemad peaksid jälgima, et majapidamises ei oleks kasutusel katkisi juhtmeid ega isetehtud elektriseadmeid. Samuti tuleb lastele rääkida, et igasugune juhtmete ja elektriseadmete torkimine on ohtlik.

Väljas peituvatest ohtudest peaks hoiatama elektriohu märgi ehk kollase kolmnurgaga tähistatud kohtade eest ja selgitama, et kõikvõimalikke juhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda, sest neist võib saada elektrilöögi.

Kui lapsevanemad näevad alla kukkunud elektrijuhtmeid või alajaama lahtist ust, tuleks selleks teada anda Eesti Energia rikketelefonil 1343.



Lisainfot elektriohtude ja nende vältimise kohta saab veebilehelt www.energia.ee/elektriohutus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles