Kihnlased taotlevad luba avada mere peo ajaks majakas

Kihnu tuletorni 28 meetri kõrguselt rõdult avaneb maaliline vaade ümbrusele, paraku on majaka uks selgi suvel külastajatele suletud. Foto: Henn Soodla

Luikvalge Kihnu majaka rõdult ulatab silm nägema ümbritsevaid laide, sealt saab heita pilku saarest lõuna pool seilavatele laevadele, paraku ei ole võõrad võinud seda vaadet nautida juba 15 aastat.

Kihnu lõunaotsa Pitkänä ninale 1865. aastal paigaldatud tuletorni ukse pani veeteede amet külastajatele kinni 1996. aastal, kui majakavahi tööd hakkasid asendama automaatikaseadmed. Sestpeale on kihnlased püüdnud oma vaatamisväärsuse ust taasavada, kuid jäänud ametkondlikku asjaajamisse kinni nagu kärbes ämblikuvõrku, mida tihendab muudetud riigivaraseadus.

Viimane läbimurde üritaja on SA Kihnu Kultuuriruum, millel on seda enam kiire, et saare suursündmuse, “Kihnu mere peo” kavas on tuletorni taasavamise lubadus. Kuigi tundus, et ürituse korraldajad on selle veksli ennatlikult välja käinud, teeb veeteede amet möönduse ja lubab nendega kokkulepitud päeval külastajad torni.

Tonn värvi ja punkt

Juuli teisel nädalavahetusel toimuva “Kihnu mere peo” ajaks ei jõua tuletorni püsiva avamise dokumendid läbida vajalikku kooskõlastusringi, mis lõpeb valitsuse sellekohase otsusega. Kuigi ringmäng ümber 28 meetri kõrguse, Inglismaal valmistatud majaka on kestnud üle kümne aasta.

“Isegi 15 aastat on möödas, töötasin siis Kihnurannas, kui veeteede ametiga asju ajama hakkasime, sest saare kliendid tahtsid majakasse saada,” räägib riigikogu liige Annely Akkermann, kes kodusaarel alustas turismiettevõttega AS Kihnurand ja hiljem oli Kihnu vallavanem.

“Veeteede ametist vastati meile, et tegeleme, ikka tegeleme,” meenutab Akkermann. “Siis öeldi, et neil on seal kallid seadmed, lubasime, et giidita ei lase me kedagi üles. Siis leiti, et kõrgus on ohtlik, aga see ei ole mingil juhul ohtlikum kui viienda korruse rõdu. Lõpuks pandi meid tingimuse ette, et räägime edasi, kui värvite majaka üle, aga selleks kulunuks tonn valget värvi, peale selle kõrgtööde maksumus. Eraettevõttel, nagu meie olime, ei olnud võimalik riigivara parendada sellise summa eest.”

Nii jäidki meresõiduohutuse eest vastutajaga käed löömata ja teema tüüris edasi mõtetes, otsides paberitel ankrukohta.

Akkermanni järelkäija, Kihnu vallavanem Ingvar Saare möönab, et tuletorni avamine rikastaks Liivi lahe suurima saare külastajatele pakutavat vaatamisväärsuste hulka ja looks töökohti. Vallavalitsuse toetust ettevõtmisele kinnitab Saare kaaskirjas majakat navigatsioonimärgisena edasi kasutavale veeteede ametile. Töökohtade alla võib paigutada inimese(d), kes hoiaks korras majaka ümbruse, niidaks, hooldaks ja koristaks seda ning müüks külastajatele nende kõrgusesse rännaku eel pileteid.

“Majakas on üks meie ajaloolisi rajatisi, puhkuseaegne tegevus on sinna üles ronida ja vaadata ümbrusele avanevat pilti,” räägib Akkermann ja soovitab veeteede ametil mõelda laiemalt, kõnealusel juhul kultuurilis-ajaloolise aspekti kõrval kohaliku ettevõtluse arendamisest.

Partsi allkiri ja ekspert

Eelmisest sajandist uude veninud asjaajamise kohta nendib Akkermann, et tema arvates toimib veeteede amet Kihnu majakaga põhimõttel “uks lukus, muret vähem”.

Sellise suhtumisega ei lepi SA Kihnu Kultuuriruum, mis kaitseb ja arendab UNESCO inimkonna suulise ja vaimse kultuuripärandi meistriteoste nimekirja kantud pärandit, olles võtnud oma südameasjaks avada malmtuletorn, mis omasuguste hulgas on üks neljast Eesti randades säilinust.

Nii taotlebki sihtasutus ajalooliste tuletornide kategooriasse kuuluva rajatise avamist, sest nende andmeil plaanitakse majakas kui arhitektuurimälestis võtta riikliku kaitse alla.

Arvestades objekti museaalset tähendust ja selle kasutusse võtmise eesmärki, soovib sihtasutus sõlmida veeteede ametiga Kihnu tuletorni kasutamise lepingu otsustuskorras ja lisatud arengukava selgitab taotluse tausta.

Ametkondlik kirjavahetus Eesti riigis roomab aeglaselt nagu tigu. Jaanikuu hakul küsis Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätas otsustajatelt, viidates paastukuul alanud kirjavahetusele, millal võiksid sihtasutus ja veeteede amet lõpuks ometi sõlmida tuletorni avamise lepingu.

“Märtsis alanud kirjavahetus oli väga lootustandev ning siis ei öelnud mulle sealt keegi, et avamisega seotud bürokraatia käesoleval tuletorniaastal pea aastapikkuseks venida võib,” tõdeb Mätas. “Iga päev helistab mõni ajakirjanik ja pärib aru, olen kõigile vastanud, et 8. juulil “Kihnu mere peo” ajal, kuid nüüd hakkab hirm, kuidas teil ikka nende asjaajamistega on,” uurib ta e-kirjas veeteede ametilt ja saab vastuse, et asjaajamine on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ehk minister Juhan Partsi allkirja taga.

“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on andnud põhimõttelise nõusoleku riigivara kasutamiseks andmiseks ja veeteede ametil lasub nüüd kohustus algatada menetlus valitsuselt nõusoleku hankimiseks,” selgitab ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper.

Järelikult ei seisa asjaajamine ainult Partsi allkirja taga. Ehk pikemalt seletades võib Kihnu tuletorni kasutamiseks andmine otsustuskorras Kihnu Kultuuriruumile toimuda vaid valitsuse nõusolekul ja kooskõlas riigivaraseadusega. Enne Ansipi valitsuse jah-sõna tuleb veeteede ametil tellida rajatise turupõhise kasutustasu väljaselgitamiseks eksperthinnang.

Sinisilmsed kihnlased ja eriluba

Vahepeal jõuab veel palju vett merre voolata, sest eksperthinnangule on tarvis ka rahandusministeeriumi kooskõlastust. Naiivselt alanud ettevõtmine ja jürikuus üleriigilises ajalehes võimendunud ootus, et Kihnu tuletorn suvel taas uksed avab, on jaanipäeva eel liiva jooksnud. Enne sügist erilist lootust lepingut sõlmida pole, väidab veeteede ameti nõunik Vaido Kraav sihtasutuse juhatajale saadetud vastuskirjas.

Teine “Kihnu mere pidu” toimub igal juhul ja Pitkänä ninal võib pead kuklasse ajades uudistada tuletorni ehk kihnu keeles paaki, mille tuli paikneb merepinnast 31 meetri kõrgusel. Ja mõelda, kuidas see 146 aastat tagasi meritsi tükkhaaval siia randa toodi ning kokku pandi, et tervitada Liivi lahes meresõitjaid ja hoiatada neid madalike eest.

Olukorrast väärikalt väljatulekuks ehk järgides vanarahva tarkust sellest, kuidas hundid on söönud ja lambad terved, taotleb sihtasutus veeteede ametilt eriluba, et avada tuletorn soovijaile “Kihnu mere peo” aegu.

Vastus pooldab ettevõtmist, sest veeteede amet peab analoogselt Tallinna merepäevadega võimalikuks avada Kihnu tuletorn külastusteks kokkulepitud päeval suve suurürituse ajal ja seda korraldab Pärnu navigatsioonimärgistuse talitus.

Veeteede ameti kommentaar

Veeteede amet on võimaluse korral toetanud meie ajalooliste tuletornide avamist üldsusele. Heaks näiteks on siin Hiiumaa tuletornid, mis juba mitme aasta jooksul on Kõrgessaare vallavalitsuse korraldamisel avatud külastusteks.

Veeteede amet võimaldab Tallinna merepäevade ajal külastada Tallinna tuletorne.

Veeteede amet esitas 19. mail majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile dokumendid, milles toetas SA Kihnu Kultuuriruumi soovi avada külastajatele Kihnu tuletorn ja esitas oma seisukoha, millistel tingimustel peab amet võimalikuks tuletorni kasutusse anda.

Kihnu tuletorn on riigivara ning selle kasutamiseks andmine toimub vastavalt riigivaraseadusele. Tuletorn on veeteede ameti halduses, kuid vara valitseja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Riigivaraseaduse kohaselt otsustab riigivara kasutusse andmise vara valitseja ehk ministeerium. Amet taotles ministeeriumilt nõusolekut Kihnu tuletorni kasutusse andmiseks kas otsustuskorras (vajalik valitsuse nõusolek) või valikpakkumise teel.

Ministeerium allkirjastas 14. juunil vastuse, milles palutakse veeteede ametil tellida Kihnu tuletorni turupõhise kasutustasu väljaselgitamiseks eksperthinnang üldiselt tunnustatud eksperdilt, misjärel ministeerium pöördub valitsuse poole, et saada nõusolek anda tuletorn SA Kihnu Kultuuriruumi kasutusse. Veeteede ametil puudub kogemus, kui kaua võib võtta aega taotluse eksperthinnangu saamine ning mis oleks selle maksumus.

Veeteede amet, analoogselt Tallinna merepäevadega, peab võimalikuks avada Kihnu tuletorn külastuseks kokkulepitud päeval “Kihnu mere peo” ajal (korraldab veeteede ameti Pärnu navigatsioonitalitus).

Kihnu majakas

 Asub Liivi lahes Kihnu saare lõunaosas Rootsikülas Pitkänä ninal.

 Toodud osadena Inglismaalt, monteeritud kohapeal, töötab 1865. aastast.

 Valget värvi kooniline malmist tuletorn on 28 meetri kõrgune, sellel on laternaruum ja rõdu ning punane kuppelkatus.

 Tuli paikneb maapinnast 29 meetri ja merepinnast 31 meetri kõrgusel.

 Külastajatele suletud 1996. aastast, kui paigaldati automaatseadmed ja kadus majakavahi töökoht.

 AS Kihnu Kultuuriruum taotleb veeteede ametilt majaka avamist külastajatele. “Kihnu mere peo” ajal on see võimalik kokkuleppel haldajaga.

 Üks neljast Eesti randades säilinud malmtuletornist.

 Riigivara, mis on veeteede ameti halduses, kuid vara valitseja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Andmed: Pärnu Postimees