Liiklusseadus toob enim muudatusi ratta- ja rollerijuhtidele

Sander Peremees soovitab uue liiklusseadusega tutvumiseks külastada maanteeameti kodulehekülge, kus kõik uuendused koos kommentaaridega välja toodud. Foto: Ardi Truija

Tänasest kehtima hakkav senisest mahukam liiklusseadus toob kaasa hulga uuendusi, mida peljates on seaduse kehtima hakkamist isegi korra edasi lükatud.

Ehkki seadusest arvatakse teedel-tänavatel segaduse külvamist, usub Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse juht Sander Peremees, et kui kogenud ja liikluskuulekas juht jätkab oma senist käitumist, ei pea ta trahvi pelgama.

Küll tasub seadust kindlasti uurida neil, kel plaanis jalgratta või rolleri sadulasse istuda.

Tundub, et kõige rohkem ohtlikke olukordi hakkab tekitama see, et nüüd võivad jalgratturid sõites vöötrada ületada. Kas ikka on nii, et tiheda liiklusega kohas võib rattur ülekäigurajale keerata ja autojuht peab suutma teda sekundiga märgata ja peatuda?

Tõesti, nüüd võib jalgrattur ületada sõiduteed ülekäigurajal jalgrattal sõites. Reguleerimata ülekäigurajal ei ole aga jalgratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui rattur ületab seal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Esmapilgul tundub, et tegemist on keeruka olukorraga, tegelikult pole see nii. Lihtsamalt saab seda seletada järgmiselt. Kui autojuht sõidab otse ja läheneb ülekäigurajale, mille jalgrattur kavatseb sõites ületada, on eesõigus autojuhil. Kui aga jalgrattur ületab ülekäigurajal sõiduteed ja sinna teele pöörab autojuht, on eesõigus jalgratturil.

Soovitan siiski ülekäigurada ületada jalgsi, mitte jalgrattaga sõites. Alles mõni päev tagasi juhtus Pärnus Pikal tänaval liiklusõnnetus, mille põhjustas jalgrattur, kes sõitis ülekäigurajale ja vastu teel liikunud autot. Sellised õnnetused pole erandlikud. Mugavusele tuleks eelistada turvalisust.

Mida on uues liiklusseaduses sellist, mis sunnib liikluskuulekaid autojuhte oma senist käitumist muutma? Kas vanast harjumusest sõitmine toob mõnel puhul trahvi kaela?

Uus liiklusseadus on, võrreldes seni kehtinud seaduse ja liikluseeskirjaga, märksa mahukam. Selle lugemine nõuab süvenemist. Juurde on tulnud mõisteid ja täpsustatud mitut olukorda.

Samal ajal on liiklusseadus üks väheseid seadusi, mis puudutab meid kõiki ja on tegelikult meie igapäevaeluga lahutamatult seotud. Liiklusreeglid kehtivad ju nii sõidukijuhtidele, kaassõitjatele kui jalakäijatele.

Arvan, et kogenud ja liikluskuulekas juht ei pea oma senist käitumist kuidagi muutma. Kui jälgite lubatud sõidukiirust ja liiklusmärke, olete viisakas ega ohusta liiklusturvalisust, politsei kontrollimiseks ei peata. Küll võidakse peatada mõne spetsiaalse politseioperatsiooni käigus, nagu “Kõik puhuvad”.

Kes ja kus peab jalgrattaga sõites kandma kiivrit? Pole saladus, et enamik kooliealistest lastest kiivrit ei kanna, kuidas käitub politsei sel puhul?

Teel, sealhulgas õuealal jalgrattaga sõitev alla 16aastane laps peab kandma kinnirihmatud kiivrit. Samasugune nõue kehtib kaassõitja kohta.

Kindlasti ei hakka politsei kiivrita sõitjaid kohe karistama, kuid juhib sellele tähelepanu. Lastele või nende vanematele tuletame kiivri kandmise kohustust meelde. Politsei ülesanne on tagada liiklusohutus, kaitsta inimeste elu ja tervist. Eriti, kui see puudutab lapsi.

16aastane ja vanem rattur ei pea kiivrit kandma, kuigi seda võiks turvalisuse huvides teha. Kiivrit kanda soovitan ka täiskasvanutel. Kuulsin mõni aeg tagasi ühe täiskasvanu kommentaari kiivri kandmise suhtes. See kõlas nii: parem loll välja näha, kui hiljem loll olla. See oli küll naljaga öeldud, kuid selles on tõetera.

Maanteel sõites võiks jalgrattur kanda ohutusvesti. Seadus seda ei nõua, kuid turvalisus eelkõige!

Mobiiltelefoniga rääkimine ja autosõit. Mis nüüdsest on keelatud, mis lubatud ja milline karistus ootab eksinut?

Seni kehtinud liiklusreeglid lubasid juhil kasutada telefoni asulasisesel teel sõidu ajal üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. Asulavälisel teel telefoni kasutamisel piiranguid ei ole.

Uus liiklusseadus keelab juhil kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita nii asula- kui asulavälisel teel. Telefoni ei tohi sõiduki liikumise ajal käeski hoida. Kui juht soovib telefoninumbrit valida või saata tekstisõnumit, peab ta auto seisma jätma.

Samuti on juhil keelatud tegelda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude täpset tajumist. Mis need tegevused siis on? Kindlasti ajalehe või raamatu lugemine, huulte värvimine ja soengu kohendamine. Ühesõnaga, tegevus, mis röövib juhi tähelepanu põhiülesandelt – autojuhtimiselt. Karistus sellise rikkumise eest on rahatrahv kuni 200 eurot.

Ikka ja jälle vaieldakse, kuidas peavad lapsed autos kinnitatud olema. Mida tänasest kehtiv seadus selle kohta ütleb?

Sõiduautos võib olla sõitjaid sellisel arvul, nagu on ette näinud sõiduki tootja, ja kõik peavad olema kinnitatud nõuetekohase turvavarustusega. Sõiduauto tagaistmel ei tohi last süles sõidutada, kuid siin on erandiks takso. Alla kolmeaastase lapse sõidutamine takso tagaistmel täiskasvanud sõitja süles on lubatud tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja süles on üks laps.

Ühegi auto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Kui laps istub auto esiistmel, peab ta olema kinnitatud eakohase turvavarustusega: turvahälli, -tooli või -vööga. Siinkohal tuleb meeles pidada, et rakendusvalmis turvapadjaga istekohale ei tohi panna seljaga sõidu suunas turvatooli või -hälli.

Seoses muutunud seadusega levib teadmine, et jalakäijale peab edaspidi teed andma vaid siis, kui ta on juba astunud ülekäigurajale. On see nii?

Autojuht peab reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on küllalt väike, et mitte ohustada jalakäijat. Juht peab andma teed jalakäijale, kes on astunud või astumas ülekäigurajale.

Ülekäigurajale astunud jalakäijaga on olukord selge ja üheselt mõistetav. Kuidas aga mõista ülekäigurajale astuvat jalakäijat? Kui on näha, et jalakäija liigub ülekäiguraja suunas, on ta sinna nähtavasti ka astumas ja autojuht peab valmistuma teed andma. Ühesõnaga: autojuht olgu ülekäigurajale lähenedes väga tähelepanelik. Jälgima peab nii jalakäija liikumist kui miks mitte tema kehakeelt ja näoilmetki.

Jalakäijal ei ole siiski reguleerimata ülekäigurada ületades autojuhi suhtes absoluutset eesõigust. Jalakäija peab enne vöötrajale astumist veenduma, et sõidukijuht on teda märganud ja tee ületamine on ohutu. Ummisjalu ülekäigurajale jooksmine ei anna jalakäijale autojuhi suhtes eesõigust. Liiklusõnnetuse korral võib jalakäija selle põhjustamises süüdi jääda.

Segadust tekitab paremalt möödasõidu keeld. Tooge mõne Pärnu tänava varal näide, mis seni lubatuga võrreldes nüüd keelatud on.

Uue seadusega muutub möödasõidu manöövri tähendus. Seadus defineerib möödasõitu kui ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmisena oma sõidurajalt välja sõites. Vahet ei ole, kas möödasõidu manööver toimub sõitmisega vastassuunavööndisse või tehakse seda pärisuuna vööndist väljumata.

Üldine nõue on, et eesliikuvast sõidukist tohib mööda sõita vasakult. Nõue kehtib ühtmoodi nii asula kui asulavälisel sõiduteel. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgesti arusaadav, näiteks auto pidurdab ja põleb vasak suunatuli, tuleb mööda sõita paremalt.

Selle nõude eesmärk on vähendada radade vahel sõelumist ja muuta liiklusvool sujuvamaks. Paremalt möödumine ei ole aga keelatud. Möödasõitu ja möödumist ei tohi omavahel segamini ajada. Viimasena mainitu puhul toimub eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata.

Toon näite Pärnu linnast. Pea kogu Riia maanteel on mõlemas suunas kaks sõidurada. Kuna tegemist on asula sõiduteega, pole sõiduraja valimisel juhile otseseid piiranguid. Kui sõidan vasakpoolsel sõidurajal, ei tohi keegi minust paremalt poolt mööda sõita. Isegi siis, kui sõidan pisut alla lubatud sõidukiiruse ja teine juht jõuab minu sõidukile järele. Seetõttu oleks meilgi viimane aeg võtta üle mujal Euroopas kehtiv põhimõte “kui oled teistest aeglasem, sõidad võimalikult paremal pool”.

Mille uuega peavad rollerijuhid arvestama?

1. juulist on mopeed mootorsõiduk (AM-kategooria). See tähendab, et liikluses kasutatav mopeed peab olema registreeritud, kandma registreerimismärki ja omanik peab sõlmima kohustusliku liikluskindluse lepingu. Enne uue liiklusseaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedide registreerimiseks on siiski aega üks aasta, 1. juulini 2012. Ent pärast seaduse jõustumist ostetud mopeedid tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

Mopeedi tohib juhtida vähemalt 14aastane nooruk. Tal peab olema mopeedijuhi luba või AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Enne 1993. aasta 1. jaanuari sündinutel ei ole mopeedi juhtimiseks vaja üldse luba. 2013. aasta 1. jaanuarini ei nõuta AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ka nendelt, kes uue liiklusseaduse jõustumisel olid 16–17aastased.

Kui seni võis mopeediga sõites kanda kaitsekiivrit, siis 1. juulist alates peab kandma E-reeglile vastavat motokiivrit.

Mopeedijuhile hakkavad nagu teistele mootorsõidukijuhtidele kehtima tervisenõuded.

Millised dokumendid peavad edaspidi autos kaasas olema?

Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omaniku, vastutava kasutaja või kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja on sõidukis.

Politseinikuna soovitan siiski juhiluba kaasas kanda, sest see on parim isikut tõendav dokument. Volituse nõuet enam ei ole, piisab, kui autoomanik annab juhile kaasa registreerimistunnistuse.

Mida veel tasub vastsest seadusest kindlasti teada?

Enne sõidu alustamist peab juht veenduma, et tema auto tuled, registreerimismärgid ning vaatevälja jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid oleksid puhtad. Seni ei nõudnud seadus otseselt autoklaaside või tahavaatepeeglite puhastamist, mistõttu talvehommikuti liikus teedel “soomusautosid”, millest juht korralikult välja ei näinud. Tuleval sügisel ja talvel pöörame sellele probleemile kindlasti tähelepanu ja peatame autod, mille klaasid on jääst või lumest puhastamata.

Pikivahe hoidmisse toob seadus ajalise mõõtme. Normaaltingimustes peab sõidukite pikivahe, see tähendab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel kolm sekundit. Meetrites väljendatuna oleks see asulas (kiirus 50 kilomeetrit tunnis) 28 meetrit ja asulavälisel teel (kiirus 90 kilomeetrit tunnis) 75 meetrit.

Auto- ja traktorijuht peab halva nähtavuse korral ja pimedal ajal asulavälisel teel hädapeatamisel autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel olles kandma ohutusvesti. See tuleb selga panna juba autos. Ohutusvesti kandmine on juhi ohutuse huvides. Tehke ennast kaasliiklejatele nähtavaks!

Kõigile on selge ja teada, et joobes või alkoholi piirmäära ületanuna ei tohi autot juhtida. See põhimõte kehtib nii teel kui väljaspool teed sõites.

Kui politsei võtab juhilt ära juhtimisõiguse, peab karistatu oma juhiloa maanteeametisse hoiule andma.

Soovitage, kuidas end muudatustega kõige paremini kurssi viia?

Kõige rohkem leiab infot maanteeameti kodulehelt. Loomulikult võib küsida politseist, kuid ärge helistage politsei hädaabinumbril 110. Politsei üldnumbritelt suunatakse teid õige inimese jutule.