Põud pillerkaaritab heinakaarel ja viljapõllul

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahetootmisele suunduva OÜ Pärnjõe VK juhataja Ain Pertel rõõmustab: pool heina ja silo on tehtud.
Mahetootmisele suunduva OÜ Pärnjõe VK juhataja Ain Pertel rõõmustab: pool heina ja silo on tehtud. Foto: Urmas Luik

Oti-Niidu põllul keerutas eile punane traktor, jättes krõbekuivade heinavaalude asemel maha paarisajakilosed rullid, piimakarja talvise ninaesise.

“Kolm päeva tagasi niideti siin hein maha, õhtul oli veel vaal niiske, nüüd saab see pealelõunaks rullitud,” rääkis konditsioneeriga kabiinist korraks maha hüpanud Heino Killumets, Vändra vallas asuva OÜ Pärnjõe VK pikaaegne traktorist.

Lõhnava kuiva heina rullide vahele lendasid nokatäit peilima valged toonekured, kes nagu õhust tabasid ära, et Luuri küla all põllul käib töö edasi.

Põud pillerkaaritab

“Pakime heina võrku, see ei võta vihma sisse, rull seiab paremini, nööriga pakkimine võtaks kauem aega,” seletas Killumets ja vaatas pakkija loendurit, mille järgi 200 rulli oli juba tehtud.

Kodus tuleb Killumetsal samuti heinakaarel olla, kuni neli vasikat toonud musta-valgekirju Aer talvejagu söödapoolist on varju alla saanud.

“Pool lehmaheina on tehtud, aga ega ma õhtulgi heinamaale jõua, osaühingu teine põld tuleb ette võtta,” kostis päikese praadimisest ja parmude rünnakust ennast traktorikabiini sättiv mees.

Pärnjõe osaühingu 300pealisele lüpsikarjale ja niisama suurele hulgale noorloomadele on vaja teha paarsada tonni kuiva heina. Jaanikuust heinakuusse jõudnud suvi soosib küll söödavarujaid, kuid esimese niite järel pole ädalal põuaga jaksu kasvada teise niiteni ja maa karjub vihma järele.

“Nälga karta ei ole ja ilma üle ei tohi põllumees kurta,” möönis Ain Pertel, kes OÜ Pärnjõe tegevjuhina annab tööd paarikümnele inimesele ja silotegemise ajal kutsus appi Pärnumaa ühe kangema osaühingu Halinga mehed ja masinad.

“Kahe ja poole päevaga oli esimese niite silo valmis, 2000 tonni, teisest niitest on vaja niisama palju veel teha,” mainis Pertel ja rääkis, et selle koguse juurdesaamisest  suuremat muret teevad talle suviviljapõllud, kus taimedel on troopikakuumuses jõud otsakorral.

Lõi tolmu kinni

Viimane tolmu kinni löönud vihmasabin rõõmustas Pärnjõe kandi põllupidajaid jaanilaupäeval, sestpeale annab taevaluukide avanemiseks lootust vaid teleuudiste ilmakaart.

“Läheme üle mahetootmisele, teine aasta juba, sellepärast ei tohi me kasutada mineraalväetisi ega pritsida põldudele mürkkemikaale ning kariloomad peavad suvel väljas käima,” selgitas osaühingu juhataja pärnjõelaste ühistootmise suundumisi.

“Maad on vähe, laieneda pole kusagile, sellepärast on meie noorloomad mitmendat suve karjas Soontagana maalinna lähedal Kurese külas,” viitas Pertel kestvale koostööle Kurese külale rohkem kui hinge andnud loodusemehe Urmas Vahuriga.

Pärnjõest võttes Pärnumaa edelanurka jääva OÜ Weissi tegevjuht Kalmer Metsaoru pole oma maadele Uulust Tihemetsani saanud viimastel nädalatel niigi palju vihma nagu tema ametivend Ain Pertel rääkis.

“Teraviljapõldudel annab põud juba tunda ja teisest niitest silo tegemiseks ädal ei tule ning piimatoodang läheb ka selle palavaga tagasi,” oli maakonna tunnustatumaid põllumajandusjuhte Metsaoru tõsine ja lisas, et tema ei mäleta jaanipäeva paiku nii pikka põuda nagu tänavu. “Ükski loom ei taha sellise palavaga väljas olla, vasikad trügivad sisse nagu kurat,” tõdes ta.  

Vanarahvas ütleb, et kui veel enne heinamaarjapäeva vihma tuleb, siis põua jälg paraneb. Homme, 2. juulil ongi rahvakalendris see põllupidajale tähtis päev.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles