/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2010/10/19/451985t1h26eb.jpg)
Mihkli kirikuaias avatakse pühapäeval mälestusmärk legendaarsele metsavennale Ants Kaljurannale, keda rahvasuus tunti Hirmus-Antsuna.
Kõmulist metsavenda meenutab Mihklis mälestusmärk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseliidu Pärnumaa maleva korraldatav meenutusüritus algab tund pärast keskpäeva, selle avasõnad ütleb malevapealik major Mehis Born.
Mälestusmärgi õnnistab Mihkli koguduse õpertaja Kaido Saak, kõnelevad Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees Arnold Ojaste ja ajaloolane, raamatu “Kogu tõde Hirmus-Antsust?” autor Mati Mandel. Päevakohast muusikat esitab ansambel Lindpriid.
Üritusest võtab osa ka kaitseminister Mart Laar.
Saaremaal kasvanud Ants Kaljurand (1917–1951) tuli Soontaga (nüüd Koonga) valda talusulaseks ja võttis 1941. aasta juulis osa kohaliku vallamaja vabastamisest.
Kui Saksa väed Eestist taandusid, jäi Kaljurand kodumaale, kuid arreteeriti ja saadeti Tallinna sõjavangilaagrisse, kust ta põgenes ja alustas metsavennaelu.
Ööl vastu 1. maid 1945 heisati Soontaga valla täitevkomitee hoonele sinimustvalge, valmistati lendlehti ja osati pääseda julgeoleku seatud lõksudest.
Kaljurand oli Relvastatud Võitluse Liidu liige ning kartmatu ja tabamatu metsavenna kuulsus kinnistas tema hüüdnime.
Reedetuna ründas julgeolek Kaljurandi salka 24. juunil 1949, une pealt tabatud Kaljurand ja Arvet Pill said haavata ja arreteeriti, hukkus Aleksander Valter.
Sõjatribunal mõistis Kaljuranna ja tema kaaslased ning abistaja Juhan Metsaääre surma ja viis otsuse 3. märtsil 1951 täide, kuid nende matmispaik on teadmata.