Mihklis meenutab kivi vaba Eesti eest võidelnuid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Hirmus-Antsu noorusarmastus Vilma Vinter (praegu Lääts) asetas lilled ja süütas mälestusküünla, mõeldes, pisar silmas, katsumustele, mis said osaks vaba Eesti eest võidelnud metsavendadele ja nende toetajatele.

FOTO: Urmas Luik

Mihkli kirikaeda legendaarse metsavenna Hirmus-Antsu mälestuskivi avamisele kogunes hallipäiseid mehi-naisi, kelle meenutused seostuvad ajaga, millest noorem põlvkond loeb ajalooraamatutest.

Kaitseminister Mart Laar ja raamatu “Kogu tõde Hirmus-Antsust?” autor Mati Mandel (vasakul) mekkisid suitsupekki ja sibularõngaid.

FOTO: Urmas Luik

Legendaarsele metsavennale Ants Kaljurannale pühendatud mälestuskivilt eemaldasid katte Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees Arnold Ojaste (vasakul) ja liidu liige Osvald Saulep.

FOTO: Urmas Luik

“Mina olin Antsu ja temaga koos vangi võetud Arvet Pilliga Pagaris 1949ndal viis-kuus päeva ühes kambris, ega ta jutukas olnud,” meenutas Osvald Saulep, vabadusvõitleja, Pärnus tuntud kunstnik.

“Pill rääkis, et nad käisid jaaniõhtul selle talumehe juures, kellel nad olid aidanud sõnnikut vedada ja heina teha, ilmselt oli neile joodetud õlle sisse pandud unerohtu, sest kui nad üle põllu metsa äärde jõudsid, jäid nad magama ja ärgates olid julgeolekumeestest ümber piiratud,” ütles ta.

Üks meestest, Aleksander Valter, sai kohapeal surma, Arvet Pill haavata ja Ants Kaljurannal (rahvasuus Hirmus-Ants) olnud täägihaav kusagil külje peal – nii mäletas Saulep. Mihkli kirikaia puude varjus rääkis ta enne ürituse algust sellestki, kuidas Pill öelnud, et ülekuulamine on nii, et midagi seal enam loota ei ole, mõistetakse surma.

“Hirmus-Antsul oli võitlusvaim veel sees,” kostis Saulep, kes metsavendluse eest sai troika otsusega 25+5 aastat suunitööd ja asumisel olemist.

Kaitseliidu algatus

Põhiliselt Soontaga vallas (praegu Koonga) tegutsenud Hirmus-Antsule ja sellega koos vaba Eesti eest võidelnud metsavendi ning nende toetajaid meenutava mälestuskivi paigaldamise algatas Kaisteliidu Pärnumaa malev eesotsas malevapealik major Mehis Borniga.

Kirikaed on sümboolne koht ja pühapäeval, 10. juulil seal avatud kivi nagu austusavaldus neile sadadele, kelle viimast hauakohta ei anna välja isegi julgeolekuarhiivid.

Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees Arnold Ojaste ja metsavend Osvald Saulep eemaldasid rohelise katte kivilt, auvalves seisid kaitseliitlased, skaudid, gaidid.

“Ärgem unustagem seda, mis on olnud, ja nende meeste mälestust, kes meie kodumaa vabadust on kalliks pidanud,” ütles Mihkli koguduse abiõpetaja Kaido Saak, õnnistades kiviraidur Ülo Kirdi tahutud mälestuskivi, mille teksti kohal on skulptor Aivar Simpsoni kujundatud Eesti endiste metsavendade liidu teenetemärgi kujutis.

Sadakond silmapaari jälgis toimuvat mõtlikus vaikuses. Ansambel Lindpriid lasi kõlada Arvo Pärdi “Ukuaru valsil” …

“Me lunastame täna selle osa võlast, mis meil aastakümneid on olnud, avame mälestuskivi Ants Kaljurannale kui legendaarsele metsavennale ja selle kaudu kõikidele metsavendadele. Nende mälestus ei ole mitte lihtsalt püha, vaid kohustab meid vabaduse eest seisma, vastu astuma igale rünnakule, mis meie vastu suunatakse,” jõudis kaitseminister Mart Laari sõnum kuulajateni. “Need, kes meid vallutasid, on läinud, elame selles riigis, mille eest Ants Kaljurand ja tema lähedased andsid oma kalleima – elu.”

Teenetemärk kallimale

Teadaolevalt – need arvud kõlasid Mihkliski – ulatus aastatel 1941-1944 ja sealt edasi aastani 1977 vabadusliikumisega seotute hulk 30 000ni, nende hulgas üle 8000 olid aktiivsed metsavennad ja neist omakorda pool hukkus või hukati.

Need arvud tähendavad elamata elusid, sündimata lapsi, põlvkondi kantud traagikat.

“Ta läks ja – ei vaadanud tagasi, me ei teadnud kumbki, et nägime teineteist viimast korda,” rääkis mälestuskivi juurde lillekimbu asetanud ja küünla süüdanud Vilma Lääts, Antsuga tutvuse ajal Vilma Vinter, kes oli legendaarse metsavenna pruut ja tütre ema ning arreteeriti 1948 metsavendlusele kaasa aitamise eest ja naasis Irkutski oblastist sunnitöövanglast 1956. aastal.

“Nüüd on vähemalt kivi, mille juures talle ja tema kaaslastele mõtelda,” mainis Lääts.

Lääts ja malevapealik Born võtsid vastu autasu, Eesti endiste metsavendade liidu ja Kaitseliidu Rapla maleva asutatud Põrgupõhja mälestusristi, väärtustamaks nende tegevust. Autasu on saanud nime Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri järgi, mida kutsuti Põrgupõhjaks ja mis asus Raplamaal, selle liidu liige oli Hirmus-Antski.

“Hirmus-Ants ei olnud mingi hirmus mees, pigem püüdis ta oma grupi keevaliste meeste järske tegusid ära hoida, näiteks Kirbla vallamaja põlemapaneku ta keelas, sest selles elas noor naine lapsega,” tõdes ajaloolane Mati Mandel, kes on metsavendlust, eriti aga Ants Kaljuranna ja tema salgaga seotut uurinud ja koostanud raamatu “Kogu tõde Hirmus-Antsust?”.

“Rahvas vajas ühte kangelast, kes okupantidele vastu hakkaks, tema teod on suures osas rahva soovunelm,” möönis Mandel, lisades, et legendaarse metsavenna nime all on tegutsenud teisedki.

Ajaloolise tõe kajastamisel nägi Mandel edasiminekut Vene ajaloolaste käsitlustes, näiteks Jelena Zubkova näitab, et metsavendluse põhjus oli stalinistlikus poliitikas, mis läks räigelt kohaliku elanikkonna kallale.

“Mihkli kirikaed on selle mälestuskivi jaoks õige koht, see ei ole hauakivi, Mihkli on ju omaaegne kihelkonnakeskus ning Kaljuranna tegevusega seotud kohad on siin ümberringi,” jäi Mandel Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja muinsuskaitsega koostöös valitud asukohaga rahule.

Ants Kaljurand

* Legendaarne metsavend, tuntud rahvasuus kui Hirmus-Ants.
* Sündis 20.10.1917 Saaremaal Kehila külas.
* Tuli 1935 Soontaga valda Õepa külla Sepa tallu sulaseks, teenis Eesti kaitseväes.
* Võttis juulis 1941 osa Soontaga vallamaja vallutamisest, oli vallavanema abi.
* Astus Omakaitsesse ja läks Saksa sõjaväkke, sai neli medalit ja kolm aumärki.
* Deserteerus, naasis Soontaga valda, arreteeriti, saadeti Tallinna Kopli laagrisse.
* Alustas 1944 sügisel koos Ülo Kaalu ja Mihkel Soodlaga metsavennaelu.
* Ööl vastu 1. maid 1945 heiskas salk Soontaga valla täitevkomitee hoonele Eesti sinimustvalge lipu.
* Siirdus kaasvõitleja Ülo Kaalu hukkumise järel 1946 Kurese-Vastupää piirkonda, juhtis salgajuhina poerööve ja nõukogude asutuste rüüstamist.
* Astus Relvastatud Võitluse Liidu liikmeks.
* Peeti kinni 24.06.1949. Tribunali otsusega mõisteti Tallinnas surma, otsus viidi täide 13.03.1951. Haud teadmata.

Andmed: Mati Mandel, “Kogu tõde Hirmus-Antsust?”

Tagasi üles