“Varsti on vist uudistes niisugune lugu, et metssead on mu ära söönud,” pahvatas Aomere.

Metssead tahavad teid ära süüa?

Jah! No palju siin veel puudu on, kui nad mul aias käivad. Enam ei aita raadio ka. Mul ööd läbi mängib raadio.

Mul on väike lapp kartuleid maha pandud. Käsitsi kaevatud. Ja nüüd nad tegid mulle peaaegu üks-null ära. See on õudne, mis metssead siin teevad. Tõhela ümbruses kõigil on elektrikarjused ümber. Kas see on elu või? Ei ole ju!

Teie põllul on karjus ümber?

Minul ei ole karjust. Mul raadio mängib. Öösel panen mängima. Aknast viin voolu õue.

Ja ei aita raadio midagi?

Ei aita. Möödunud sügisel jahimehed ütlesid, et ega see raadio aita. Ja nüüd, kui pole veel kartulit, hernesuurused mugulad all, nad tegid ühe kolmandiku mul kõik ära. Ma olen nii vihane. Kahju, et mu õetütar, kes õiguskantsleri juures töötas, praegu dekreedis on, helistaks kohe talle ja kutsuks siia. Aga võib-olla teen veel avalduse õiguskantslerile. Et kas kaitstakse inimesi või metssigu.

Olen represseeritud inimene ja nüüd represseerivad mind metssead! Neli aastat järjest, aga raadio hoidis seni kõige hullema ära. Täna öösel raadio ei aidanud.

Mis nende sigadega ette tuleks võtta?

Ma ei tea, mis. Neid tuleks vähendada. Miks neid talvel söödetakse? Miks neid peab nii palju olema? Kas vanasti oli? Ei olnud! Ja kui on vaja loomi, et näidata, pangu nad loomaparkidesse.

Aga nii ei saa elada, et nad käivad suurte karjadena.

Mul oli sugulane siin. Ühel hommikul läks ta vara, viie-kuue ajal, välja. Luges kaksteist siga ja kaks rebast. Lageda põllu peal. Ma olen praegu väga solvunud. Mul ööd kui päevad raadio mängib.

Päeval ju sead ei ründa?

No aga kui mind siin ei ole?

Siis jätate raadio mängima?

Mis mul parata. Naabrimehel, kes elab Pärnus suvel, on siin võrkaed ümber. Ma mõtlesin osta, aga vanas rahas 3000 oleks maksma läinud see võrkaed. Ja veel postid. See ei ole ju elu.

Täna käisin laudas, lüpsja ütles, et neil on elektrikarjus. Mõni ütleb koguni, et ühekordne elektrikarjus ei aita, kahekordselt on vaja panna. Suur siga läheb läbi nagunii. See ei ole enam elu, et niimoodi metssead inimesi ründavad, käivad aias ja igal pool.

Möödunud aastal nad tuhnisid mu taliküüslaugu peenra segamini sügisel. On ju maad, miks ma ei või siis kasvatada?

Kas nad söövad õunad ka maast ära?

Jaa! Magusamatest hakkavad pihta ja jätavad väiksemad ja hapumad järele. Meil on suur õunapuuaed. Aias oli ilus hein. Isa niitis kogu aeg. Nad tuhnisid kõik segamini, nüüd kasvab ainult naat. Isegi paar sentimeetrit vundamendist tuhnisid võilillejuuri või asju. Nad teevad ikka väga palju pahandust. See on jube.

Välismaalased käivad siin igal sügisel nepijahil. Itaallased. Esimesel aastal läksin neile järele ja näitasin metssea tuhnimist. Aga nemad raputasid pead.

Ei taha maha lasta?

Ei nemad taha. Kõike olen katsetanud.

Mida veel katsetanud olete?

Väljakäiku vedanud.

Kas väljaheiteid ümber kartulipõllu?

Jah, et inimese hais oleks. Öeldakse, et higised riided aitavad. Ma täna õhtul viin, olen praegu higistanud. Aga kui vihma sajab? Siis pole ju mingit higihaisu, inimese haisu, vihm peseb ära.

Kas väljaheide ei töötanud?

Ei see aita neile. Ma pole tänavu viinud, aga ülemöödunud aastal viisin küll teeäärde, kust rajad olid. Et nad õunte järele ei tuleks. Korjasin potti ja viisin.

Olete siiamaani kurjaga proovinud, aga äkki proovite heaga? Näiteks viite neile ise mingisuguse toidunodi eemale.

Jaa-jaa. Aga tulge vaadake, kui eemale on vaja seda viia. Ümbrus on suur, kus nad käivad. Kust ma tean, kustpoolt nad tulevad? Ja mis toitu ma, vaene pensionär, neile viin?

Äkki mõne hapuma õuna?

Häh, söö ise neid hapumaid õunu! Nad söövad enne magusamad ära. Ma ei uskunud, et nad nii vara tulevad. Kartul pole õieti õitsema hakanudki.

Katsuge vastu pidada ja pange raadio kõvemaks.

See ei aita. Niigi viimase peal.

Mis kanal teil on?

Ma ei mäleta. Elmar vist.

Seda endalgi ilus kuulata.

Jah. Muidugi. Ei, no ma pean. Naabrimees siin naeris, et võta välivoodi ja mine magama sinna. Ehk norskan, ajan nad ära.

Aga võib-olla oleks teil vaja mingit suuremate kõlaritega raadiot – paneks ikka nii, et aknaraamid värisevad, siis ei julge ükski siga tulla?

Kust ma sihukese võtan? Mõni ütleb, et aitab, kui püssirohtu põletada. Et see püssirohu suits tuletab jahimeest meelde. Aga kust ma seda saan?

Mind ajab iga kord väga vihale, kui televiisoris räägivad need metsloomakaitsjad karusnahkade pärast. Inimest ei kaitse keegi.

Teie vist paneksite hea meelega metsseanahast kasuka selga?

Ei! Mul on hundinahkne kasukas. Metssiga ma ei salli ja ma ei taha seda isegi põrandale.

Seakari represseerib vanatädi

Galerii Õpilasfirmad täitsid Kaubamajaka erinevate ideede ja toodetega