Merebioloog näeb veiste karjatamises riski

Europrojekt loodab veiste karjatamise abil taastada Pärnus rannaniidud. Foto: Ants Liigus

Pärnus on üha valjemalt hakanud kostma protestihääli seoses siin käivitatava europrojektiga “Lehmad linna” ja hakatud lehmade linnas karjatamisele lähenema sõna otseses mõttes tagantpoolt – räägitakse loomadega kaasnevast lehmaroojast.

Euroopa Liidu enam kui miljon eurot maksva projekti eesmärk on õilis: mägiveiste karjatamise ja korrapärase niitmise toel kujundada hooletusse jäetud ja metsikusse pilliroopuhmastikku kasvanud Mai ja Raeküla 250 hektari suurune rannaala rannaniiduks, nagu see oli kunagi – siis, kui loomade karjatamine rannarohumaadel oli tavaline.

Ühtlasi on karjatamisala osa 371,4 hektari suurusest Pärnu rannaniidu looduskaitsealast, mis koosneks korrastamise järel ilusast rannaniidust, neis asuvaist sonnidest, taastatud loomulikust rannaala veerežiimist, metsatukkadest, luidetest ja looduskaitsealale rajatud loodusradadest inimeste jaoks.

Projekt käivitub tuleval aastal ja vältab 2017. aastani.

Kaks koormat lehmapaksu

Juba mullu sügisel karjatas Viljandimaa loomakasvataja Georg Artma linnavalitsuse loal Mai elurajooni rannaalal 34 Šoti mägiveist. Pärnakad võtsid loomad hästi vastu, nii et nende koju viimise päeval kogunes neile järele lehvitajaid, mõnel lausa pisarad silmis.

Ajalehe arvamustoimetusse helistas aga pärnakas, kes oli – jumal teab, mis metoodikat rakendades, – välja rehkendanud, et 34 mägiveise karjatamine jättis Pärnu rannaalale maha kaks veoautokoormatäit sõnnikut.

“See on ju sulaselge reostamine,” hüüatas helistaja. “See lehmasõnnik valgub lõpuks merre, kus supeldakse.”

Mullu karjatati veiseid Mai rannaalal septembris-oktoobris ja ainult veidi üle nelja nädala, mil ametlik suplushooaeg oli juba Pärnus lõppenud ja tegelik suplemisaeg vee jahenemise tõttu samuti.

Mõõtma tuleb hakata

Merebioloog Jüri Tenson näeb samamoodi veiste karjatamises Pärnu rannaalal keskkonnariski.

Tenson on oma muude tööde kõrval aastaid tegelnud Pärnu lahe rannaveest proovide võtmise ja suplejate hoiatamisega kolibakterite ülekontsentratsiooni ning mürgiste vetikate vohamise eest.

“Olen rohkem kui korra hoiatanud, et veiste karjatamine suplusveele nii lähedal on seotud riskiga,” lausus Tenson. “Ma ei ütle, et tingimata tuleks veiste karjatamise abil roostiku vastu võitlemine Pärnus keelata, kuid kontrollima peab, mis mõju see rannaveele avaldab.”

Tenson tõi aastatetaguse näite, kui Pärnu jõe vasakkaldal kesklinnas asus lihakombinaat.

“Lihakombinaadi juures, kus loomade kontsentratsioon oli suur ja puhastusseadmed nõukogudeaegselt loodusest vähehoolivad, tõusis kolibakterite kontsentratsioon jões kohati kahe miljonini liitri vee kohta,” meenutas Tenson. See oli mäekõrguselt üle normi.

Tenson arvas, et kui karjatamise ajal tõhusat keskkonnakontrolli ei tehta, tuleks karjatamispiirkonnas supelrand sulgeda. “Kuni me ei tea, mis sündima hakkab, tuleks riskidest hoiduda,” sõnas ta.

Isegi see, kui karjatamine toimub pärast aktiivset suplusaega, ei aitavat, sest inimesi tõvestavad kolibakterid võivad talve üle elada.

“Risk on muidugi väiksem, kui karjatatakse sügiseti, aga vett tuleks hakata kontrollima märksa tihedamini, kui seda praegu tehakse.

Tervisekaitseameti Lääne talituse juhtivinspektor Reelika Tammai, kelle töö hulka kuulub veeproovide võtmise korraldamine supelrandades, ütles, et Mai rannast võetakse proove viiel korral alates maiskuust augustini.

“Kõik tänavu võetud proovid on olnud korras, viimane võeti Mai rannaveest 11. juulil,” kinnitas Tammai, kuid tunnistas, et tervisekaitseameti poole seoses linna rannaalal karjatamisega pole pöördutud ega lisaproovide tellimisest juttu tehtud.



Jüri Tenson, merebioloog:

“Ma ei ütle, et tingimata tuleks veiste karjatamise abil roostiku vastu võitlemine Pärnus keelata, kuid kontrollima peab, mis mõju see rannaveele avaldab.”