Üksikul vanainimesel olgu häirenupp alati ligi

Häirenupp peaks olema randmel või kaelas. Foto: PP

Hiljuti leidis kinnitust, et öökapile unustatud häirenupust on õnnetuse puhul niisama palju tolku kui kinnitamata turvavööst avarii korral.

Viiest vanainimesest, kes kevadel Vändra vallavalitsuse eestvedamisel häirenupustatud said, lebab üks praegu haiglavoodis raskes seisundis.

Õnnetul kombel kukkus üksinda elav 82aastane vanaproua õues asjatades just sel õhtul, kui ta häirenupu randmele kinnitama jättis, sedavõrd pahasti, et ei saanud enam omal jõul jalgu alla. Et vanainimese appihüüded kellegi kõrvu ei kostnud, jäigi ta terveks ööks maakamarale lebama. Seks ajaks, kui ta järgmisel hommikul leiti, oli külm oma töö teinud ja eakas daam ohtlikult alajahtunud.

Õnnetus ei hüüa

Häirenuputeenust pakkuva Meditech Estonia juhatuse liikme Paavo Ala sõnul oli õnnetus seda traagilisem, et vanaproual oli ju tegelikult häirenupp, mis just sellistes situatsioonides elu võib päästa.

“Ei tea tõesti, miks ta küll seekord häirenupu käe pealt ära oli võtnud ja tuppa jätnud. Kordas talle nii meie hooldustöötaja kui poeg, et nupp olgu kogu aeg käe peal. Siiani oligi,” oli nõutu Vändra valla sotsiaalnõunik Lembi Uulimaa, tänu kelle algatusele Vändra vallas häirenuputeenust viiele üksi elavale abivajajale osutatakse.

Ent eks ole see, nagu Ala nentis, õpetuseks ja meeldetuletuseks teistele, et kui juba häirenupp soetatud, tuleb seda kogu aeg enda ligi hoida. Parem, kui seda käe pealt ei eemaldatakski, sest iial ei tea, millal ja kus ootamatu õnnetus tabada võib.

Operaator tunneb abivajajat

Ala selgitusel on häirenuputeenus mõeldud eelkõige eakatele või füüsilise puudega üksi elavatele inimestele, kelle puhul on oht, et nendega võib midagi juhtuda. “On see siis kukkumine, tasakaaluhäired või mõni muu põhjus, mille tõttu nad võivad ootamatult abi vajada,” tõi Ala näiteid.

Randmele või kaela riputatavale häirenupule vajutades saab inimene terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse, käed-vabad-süsteemis töötava hoolekandetelefoni vahendusel ühendust Medi kõnekeskusega ja endaga juhtunu operaatorile ära rääkida.

Seejärel otsustab operaator, kel andmed kliendi eelneva tervisliku seisundi kohta, kas ta saadab kohale kiirabi või piisab hädalise lähedaste teavitamisest.

Hullu pole sellestki, kui abivajaja viibib operaatori kuuldekaugusest väljas, näiteks aias. Sellisel juhul helistab operaator igaks juhuks korra veel inimesele tagasi, tegemaks kindlaks, ega äkki kogemata nupule vajutatud. Ja kui siis ei saada kinnitust, et tegemist oli valehäirega, võetakse ühendust kontaktisikutega.

Piiratud tööraadius

Oluline on teada, et häirenupp võtab Medi keskusega ühendust vaid kuni 150 meetri kaugusel ettevõtte paigaldatud telefonist. Ehk siis, kui vanainimene näiteks metsa eksima juhtub, pole tal nupu plõgistamisest tolku.

Samas, nagu märkis Ala, ei ole eriti tavapärane, et häirenupu teenust vajavad inimesed omapead kondama lähevad. Üldjuhul on neil polikliinikusse, postkontorisse või kas või kauplusesse minnes saatja kaasas. “Aga just kodu on see koht, kus inimene on üksinda ja võib pikemat aega viibida, ilma et keegi taipaks talle appi tulla,” on häirenupp Ala sõnade järgi oma olemuselt koduabiline.

Sellist piirangut pole näiteks mobiiltelefonidel, millest paljud, spetsiaalselt seenioridele valmistatud mudelid, on varustatud häirenupuga, mille vajutamisel saadetakse kontaktisikutele sõnum abipalvega.

“Aga tihtipeale ei suudeta telefoni käsitseda või vanemate inimestega on just see probleem, et mobiiltelefon on kindlas kohas toas, samal ajal kui häirenupp on või vähemalt peaks olema kaelas või randmel,” arutles Ala, lisades, et loomulikult – mida rohkem on appikutsumisvõimalusi ja -vahendeid, seda kindlamini ja kiiremini abi inimeseni jõuab.

Turvalisus maksab

Teisalt pole häirenuputeenus, võrreldes telefoni pidamisega, odav. Tavatelefoni ja nupu rentimine koos ööpäevaringse toega maksab igakuiselt 31 eurot.

Kui tavatelefoni liinid puuduvad, paigaldatakse majapidamisse mobiilvõrguseade, mis kergitab igakuise tasu 44 euroni.

Seadmete väljaostmisel on igakuine teenustasu 22 eurot. Ent seadmedki maksavad omajagu. Fikstelefonivõrgu seadme ja häirenupu eest tuleb maksta 255 eurot, mobiilvõrgu seade koos häirenupuga maksab 399 eurot. Peale selle tuleb ühekordselt tasuda seadmekomplekti paigaldamise, programmeerimise ja koolituse eest vähemalt 48 eurot.

Sellised väljaminekud pole paljudele eakatele taskukohased. Pärnu eakate avahoolduskeskuses on Meditech Estonia korduvalt häirenuppu tutvustamas käinud, kuid siiani pole nad sealt ühtki klienti leidnud.

Keskuse töötajad küsisid kõigilt 160 koduhooldusel olevalt inimeseltki, kas nad sooviksid endale sellist seadet. Ent ükski ei sõlminud lepingut.

Eakate avahoolduskeskuse avahoolduse spetsialisti Marika Marguse ütlust mööda loobuti abipakkumisest eelkõige raha või õigemini selle puudumise tõttu. “Ei jõuta maksta isegi meie hoolduse eest, mis on 1.92 eurot tund: seda senti loetakse ja keerutatakse näppude vahel,” on paljudel põduratel Marguse sõnade järgi juba ilma lisateenusetagi raske ots otsaga kokku tulla.

“Meie ühiskond on teistmoodi kui heaoluühiskond – seal ta võib-olla tõesti toimib,” on meie riigil Marguse arvates veel pikk tee minna, enne kui kõik, kel vaja, saavad endale elektroonilise turvamehe palgata.