Parim maaelu ettevõtlusprojekt nimetati Pärnumaalt

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Matogardi juhatajal Mart Ruumetil on tunnustuse üle hea meel, ent tähtsamaks peab ta seda, et tootmistehnoloogia on aurutusfaasi lisamisega lõpuni viidud.
OÜ Matogardi juhatajal Mart Ruumetil on tunnustuse üle hea meel, ent tähtsamaks peab ta seda, et tootmistehnoloogia on aurutusfaasi lisamisega lõpuni viidud. Foto: Ants Liigus

Üleriigilisel konkursil “Märka Leaderit” tunnistati parimaks ettevõtlusprojektiks Tori vallas tegutsev OÜ Matogard, mis tegeleb komposti ning lillede ja köögiviljade kasvumulla tootmise, pakkimise ja turustamisega.

OÜ Matogardi juhataja Mart Ruumet on komposti tootmisega tegev olnud juba üle kahekümne aasta, alustades noore aiandusagronoomina Tori näidissovhoosi päevil. Nüüdseks on ta välja arendanud erafirma, mis juurutab kõige moodsamat kasvumuldade ja komposti tootmise tehnoloogiat, kusjuures tootmise eripäraks on, et ühe komponendina kasutab Matogard muldade ja komposti tootmisel hobuste sõnnikut.

Aurutamine ja lõpptoodangu kontroll

Kuigi ettevõte on töötanud juba 1994. aastast, asetas komposti tootmisele krooni pähe alles tänavune talv, kui Matogard ostis PRIA abiga Saksamaalt aurutamistehnoloogia, mis võimaldab müüdavast kasvupinnasest ja kompostist väljutada kõik kahjulikud organismid ning võimalikud umbrohuseemned.

“Aurutamistehnoloogia on oluline, sest täidame viimasedki nõuded, mida paljudes riikides sisseveetavale kompostile ja kasvumuldadele esitatakse,” märkis Ruumet. “Tähtis on seegi, et meie lõpptoodang on nüüd laboratoorselt kontrollitud ja kontrollnäidud koos kaubaga esitatavad.”

Selleks osteti koos aurutamistehnoloogiaga kohvrisse mahtuv labor – peen kõrgtehnoloogiline seadeldis, mis määrab toodetud kasvupinnase või komposti happelisuse ja toitainete sisalduse.

Matogard ekspordib oma toodangut Leetu ja Lätti, suurem osa müüakse siiski Eestis. Plaanid on suuremad. “Tahame oma toodangut hakata müüma kaugemalgi kui naabermaad,” tunnistas Ruumet.

Kasvumuldasid toodetakse kümmekond, sealhulgas eraldi näiteks orhideede ja kaktuste jaoks, köögiviljade kasvupinnaseid.

Maheaianduse tarbeks

Asjatu pole lisada, et Matogardi toodang sobib maheaianduse viljelejatele ega riku mahepõllupidamisele esitatavaid mullarikastamise nõudeid.

Matogardis on seitse töölist, kes saavad aasta läbi palgatööd tänu sellele, et Matogard on ise seotud maheaiandusega, sest Ruumet viljeleb kompostivabriku juhtimise kõrval maheköögiviljakasvatust enam kui 600 ruutmeetril katmikalal. See moodustab umbes kümnendiku Eesti kogu köögiviljade maheaiandusest katmikaladel.

Samal ajal on aidanud kodune maheaiandus testida Matogardi toodangut, kusjuures Ruumet teeb seda koostöös Jõgeva sordiaretusinstituudi ja maaülikooli teaduritega.

Aastas toodab Matogard ligikaudu 200 tonni komposti ja kasvumuldasid.

Vastse tunnustusega rahalist autasu ei kaasnenud, kuid omapärane meene, metallist tammepuu, jääb Matogardile uhkuse märgiks ometi.

Peale parima tiitli pälvinud Matogardi jõudsid “Märka Leaderit” konkursil nominentide hulka Pärnumaalt MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu koolitus- ja arendusprojekt “Romantiline rannatee” ning parima noorteprojekti raames MTÜ Hellad Velled põlvkondadevahelise sideme loomise projekt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles