Täna toimub Pärnu teatris Endla järjekordne Pärnumaa arvamusliidrite lõuna teemal "Siia ja siit“, millest Pärnu Postimees teeb oma veebiväljaandes otseülekande.
Arvamusliidrite lõuna teises osas kõnelevad Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann ja Tartu linnapea Urmas Kruuse.
Eesti Raudtee juhatuse esimees ja tegevdirektor Kaido Simmermann: Olen sel aastal esimest korda Pärnus. Räägin, mida Eesti Raudtee teeb, ja annan oma visiooni Rail Balticust.
(Simmermann annab ülevaate Eesti Raudtee ajaloost ja raudteevõrgustikust Eestis.)
Simmermann: Kohalike vedude maht on meil 4 miljoni tonni juures ja suureneb 6 miljoni tonnini, peamiselt veetakse põlevkivi.
Rahvusvahelistest vedudest enamik on transiit.
Puhaskasum on suurenenud, 2010. aastal oli see 328,7 miljonit krooni. Investeeritud on hästi. Oleme Eestis üks paremaid euroraha kasutajaid.
Investeeringud on meil ekstra suured, pool selles on läinud Koidula piirijaamale.
Teine suur projekt on Rail Balticu Tallinna-Tapa vaheline lõik. See on Rail Balticu esimese etapi osa.
Viimased tööd käivad ka Rail Balticu Tartu-Valga lõigul.
Kaubaveo põhiline maht tuleb meil Narva ja Petseri kaudu.
Lääne-idasuunalised lõigud on üsna heas korras.
Siseriiklik reisijateveo maht on stabiilne.
Meie visioon aastaks 2020 on järgmine: Tallinnast Tartuni saab sõita 160 km/h ja vaja oleks ka Tapast Narvani tõsta sõidukiirus 160ni.
Rail Balticu puhul räägime lõigust Tallinnast läbi Pärnu Poola piirini.
Teised variandid on mõttetud, odavam on ehitada otse.
Kõige suurem probleem on Läti, kus trass on veetud selliselt, et lätlastel puudub igasugune huvi selle vastu. Peale Riia pole ühtegi linna, kus rong peatuks.
Vaadates tehnilist lahendust, on osa raudteest planeeritud läbi soo. Kindlasti tuleb siin leida paremaid lahendusi. Tehtud on nimelt selline projekt, et lätlased sellega kaasa ei läheks.
Aga trassi annab parandada - et see läheks läbi Pärnu Riiga, aga edasi nii, et lätlastel oleks huvi selle vastu.
Leedu pool väga suuri probleeme pole. Leedulased teevad raudtee kindlasti Poola piirist Kaunaseni valmis.
Kaubaveo prognoosid on sellised, et olukord on üsna keeruline.
Osa kaubast saab tõmmata maanteedelt raudteele ja samuti mõjutab laevanduses kallima kütuse kasutamine.
Palju on räägitud Loode-Venemaast, aga see on kahtlane. Kõige lühem tee on paraku selline, et kaup liigub otse Kaunase ja Peterburi vahel.
Soome kaubavedu, ma arvan, hakkab toimima. Tuleb konteinerkaup.
Suur probleem selle projekti puhul on bürokraatia: kuidas saada trassialused maad kätte.
Ainuke võimalus on need sundvõõrandada, mis tähendab igale lõigule paar-kolm aastat aega.
Et viie aastaga teha, on vaja kohe pihta hakata.
Ühisettevõte valmistaks projekti ette ja juhtrollis võiks olla Eesti. Teades, kuidas lätlased teevad hankeid, läheks pool rahast "na levo".
Ja see raudtee jääb nii lõpuks tulemata.
Unustada ei saa ka Poolat. Neil suur huvi selle projekti vastu puudub.
Neil ei ole sellel lõigul mingit reisirongiliiklust ja inimesi on seal vähe.
Pakutud ehitusmaksumusega oleks praeguste hindade järgi võimalik Rail Balticut ehitada.
Kaupo Meiel: Praegu on Tallinna ja Pärnu vahel raudtee. Arvatakse, et Rail Baltic hakkab samuti liikuma.
Kaido Simmermann: See hakkab kulgema hoopis teise trassi peal.
Lihtsam oleks ehitada olemasoleva trassi lähedale, et ei peaks maaomanikega vaidlema.
Kalev Vilgats: Nii palju on sellest projektist mittehuvitujaid. Kui suur on võimalus, et lätlased keeravad selle tuksi?
Kaido Simmermann: Väga suur. Läti raudtee poolne arvamus on, et midagi sellist ei tule. Kindlasti leedulased teevad tee Kaunaseni ära, aga kas lätlased üldse teevad, seda praegu ei tea.
Vilja Savisaar-Toomast: Loodame Läti uue valitsuse peale. Kui nad ei saa oma Riia-Moskva kiirrongile vahendeid, siis ehk midagi nad ometi teevad. Leeduga meil parlamendi poolt selliseid probleeme pole.
Kaido Simmermann: Moskva-Riia kiirrong pole tõsiseltvõetav. Vene poole arvutused näitavad, et 40 aasta jooksul see end ära ei tasu ja Vene pool oma rahaga seda ehitama ei hakka.
Tartu linnapea Urmas Kruuse ettekanne: Tänan võimaluse eest teie ees olla.
Kõigepealt tuli lüüasaamine Rail Balticaga, siis laulupealinnana.
Puht isiklikus mõttes on Pärnu minu jaoks väga tähtis paik.
Tahan rääkida visioonist, milline on Tartu tulevikus.
Räägime elukeskkonnast. Üks meie strateegiline osa on seotud transpordiga.
Elukeskonna mõttes on oluline vähendada transpordist tekkivat saastet ja võimaldada käia palju jala, ja seejärel ühistransport.
Võiksime veel laiendada kesklinna jalakäijate tsooni.
Kui rääkida siit edasi, siis jalgrattatrasside väljaarendamine põhineb sellisel suunal, et igalt maanteelt peaks saama võimalikult otse kesklinna.
Uued bussid. Ühistransport Tartus oli kaks aastat tagasi katastroof. Kui tuuakse korralikud bussid turule, tuleb inimene bussi. Tartus on ühistranspordi kasutatavus märgatavalt tõusnud, tunnipiletite müük kasvas 36,7% ja päevapiletite müük 15,5%.
Uus operaator tõi täiesti uue ärikultuuri.
Meil on ainul viis gaasibussi. Me ei suutnud hankega tuua rohkem gaasibusse liiklusesse, aga tulevikus plaanime seda teha.
Mis on meie sarnasus? Rail Balticu praeguse trassi puhul on mitu riski. Esiteks läbib plaanitav trass hulga rohkem Natura alasid.
Teine oli inimvoog. Kui me vaatsime hinnangute tabelit, siis see on võrdväärne.
Ma ei tulnud siia kadetsema, vaid sedagi välja ütlema.
Mind häirib kõige rohkem, et kogu süsteem on üles ehitatud Tallinna-kesksusele.
Peaksime minimaalselt rääkima kahest linnast, Tallinnast ja Tartust.
Ideaalselt võiks olla neli kiirt: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva.
Infrastruktuur tähendab eelkõige aega.
Rongiliiklus sureb teatud ajal Eestis välja.
Infrastruktuur on väga tähtis. Oleksin väga õnnelik, kui Rail Balticul oleks peatus Pärnus.
Kõige olulisem mootor Tartus on ülikool.
Kui tahame, et inimesed regioonis püsiksid, et kui inimene kaotab näiteks töö, ei sõidaks ta kuhugi mujale, regioonist välja tööle.
Kui räägime koostööst, on ainus võimalus omavalitsustel teha koostööd riigiga (lennujaamad, sillad jne).
Tartus on lennujaam oluline ka õppebaasina.
Väidan, et riigil peab olema mõistust ja kohust sellega kogu aeg tegelda.
(Näitab tabeleid Tartu lennujaama arengust)
Oleme situatsioonis, kuis Air Baltic hakkas lendama Stockholmi, siis lõpetas, hakkas hommikuti lendama Tallinna, aga viis reisid lõuna ajale ja reisijate arv kukkus.
Raudteed tuleks linnadevahelistes ühendustes rohkem ära kasutada. Põhitrassidel võiksid käia rongid.
Kaupo Meiel: millises osas võiks Tartu ja Pärnu rohkem koostööd teha?
Urmas Kruuse: Teeme juba ammu koostööd: hansalinnade koostöö, Tartu ülikooli Pärnu kolledž. Sõitsin siia 2 tundi ja 15 minuti. See on metsik aeg. Kui pärnakad saavad uue rongiga Tallinna 40 minutiga, on sellel suur mõju ettevõtlusele.
Kaupo Meiel tänab lõppsõnas Pärnumaa arvamusliidrite lõunast osavõtjaid.