Kuigi osa Pärnu võimuliidu liikmeid kahtleb pereabikeskuse tegevuse lõpetamise otstarbekuses, õnnestub Pärnu linnavalitsusel see homsel volikogu istungil tõenäoliselt läbi suruda.
Võimuliit on pereabikeskuse kaotamise osas eri meelt
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
19. oktoober 2011, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal volikogu sotsiaalkomisjoni istungil oli pereabikeskuse tegevuse lõpetamise poolt kaheksa ja vastu kolm komisjoni liiget. Sotsiaalkomisjon on eelnõu juhtkomisjon: kui tema poleks linnavalitsust toetanud, oleks likvideerimine ära jäänud.
Kokkuhoid 16 000 eurot aastas
Abilinnapea Jane Mets selgitas, et kui linn Rääma 40b kinnistu Shalomile müüs, kirjutati lepingusse, et nad peavad viis aastat osutama varjupaiga teenust. Metsa sõnutsi on linnavalitsuses kokku lepitud, et 1. jaanuarist 2012 läheb emade ja laste varjupaiga teenus Shalomile ja 1. aprillist avatakse pereabikeskuse ruumides kaks sõimerühma.
Abilinnapea tunnistas, et pereabikeskuse kaotamisest tulenev rahaline kokkuhoid on selle aastaga võrreldes küll ainult 16 000 eurot, ent see oleks suurem, kui võrrelda 2010. aastaga. Mullu kulutas linnavalitsus pereabikeskuse ülalpidamiseks 140 400 eurot, tänavu pidi linnaasutus oma tegevuskulusid 75 820 euroni kärpima.
Olukorras, kus linn sotsiaalteenusteks järjest vähem raha andis, pidi pereabikeskus raha mujalt juurde paluma. 2010. aastal õnnestus tal 387 000 krooni linna rahale lisa hankida.
Mets rääkis sotsiaalkomisjoni koosolekul, et algne soov oli kolm–neli pereabikeskuse töötajat Shalomi tööle saada, kuid pereabikeskuse töötajad polevat olnud nõus, et Shalom pereabikeskust külastab. Sotsiaalpedagoog Toomas Toimeta jutu järgi polnud pereabikeskuse töötajad nõus tasuta endale järeltulijaid koolitama, lootuses, et hiljem neist mõni tööle võetakse.
Otsustavad poliitikud, mitte spetsialistid
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku, pereabikeskuses veerand kohaga psühholoogina töötava Monika Luige sõnutsi ei ole pereabikeskuse likvideerimisel tehtud ühtegi mõjuanalüüsi ja otsustusprotsess pole järginud osalusdemokraatiat. Seevastu Keskerakonna nimekirjas linnavolikogusse valitud, kuid hiljem Reformierakonna fraktsiooniga liitunud Andrei Yllö leidis: “Otsus, mida me peame volikogus vastu võtma, on argumenteeritud.”
Toomas Kivimägi valimisliitu esindav volikogu liige Vahur Mäe ütles: “Minu põhisõnum on peale selle, et siin on majanduslik otsus taga, kolmanda sektori kaasamine ja teenuste delegeerimine.” Mäe leidis, et munitsipaalettevõtte asemel varjupaigateenust osutama hakkav Shalom on linnaettevõttest efektiivsem. “Tegu on professionaalse organisatsiooniga,” kinnitas Shalomis praktikal olnud Mäe.
Pereabikeskuse töötajad on loonud MTÜ Pereabikeskuse, mis soovib, et sotsiaalteenuse osutamiseks kuulutataks välja avalik hange. Mäe rääkis, et põhimõtteliselt on ta küll konkursi poolt, kuid praegu pole ta selle vajalikkuses kindel.
“Usun, et Shalomiga me näppu ei lõika, tegu on usaldusväärse partneriga,” lausus volikogu esimees ja tuletas meelde, et Shalomile on müüdud kinnisvara ja tema programm näeb ette teenuste laiendamist.
Kokkuhoid nõrgemate arvelt
Sotsiaalkomisjoni istungit juhtinud komisjoni aseesimehe Krista Nõmme (Isamaa ja Res Publica Liit) hinnangul on pereabikeskuse likvideerimise otsus tehtud kiirustades. “Mõlemad, nii pereabikeskus kui Shalom, võiks mingi aja koos tegutseda. Nõrgemate arvelt pole praegu õige aeg kokku hoida,” lausus ta.
Nõmm ütles, et pereabikeskuse likvideerimisest kokku hoitav 16 000 eurot on linna mastaape arvestades liiga väike raha ja sotsiaalhoolekandesüsteem liialt tundlik, et teenuseid linnas laiali pillutada. “Kardan, et see annab tagasilöögi,” rääkis ta.
Nõmme jutu järgi tegeleb ta iga päev elamispindade sundmüügist tekkivate probleemidega ja näeb tegelikku elu pilvede all. “Seda poolt ei tohiks kärpida, vaid sinna tuleks juurde anda,” oli ta kindel.
Nõmm ja tema toetajad moodustavad võimuliidus vähemuse. Opositsioon on killustunud keskfraktsiooni ja sellest väljaastunute vahel, kes eilseks polnud suutnud ühist platvormi leida.
Keskerakondlane Hillar Talvik ütles, et suure tõenäosusega hääletab ta eelnõu vastu. “Kas kõike on ikka küllaldase põhjalikkusega kaalutud?” küsis ta.
Keskfraktsioonist lahkunud Jaanus Ots ütles, et tema koos Ranno Künnapiga eelnõu vastu ei ole. Otsa jutu järgi tahaks ta küll üht-teist täpsustada, ent kui pereabikeskuse kaotamise tulemusel muutub asi paremaks, ei näe ta põhjust tingimata vastu olla.