Saada vihje

Metsapoole põhikooli võimlale pandi nurgakivi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vana koolimajaga sarnaselt kollase puitvoodriga kaetav võimla peaks valmis saama tuleva aasta veebruaris.
Vana koolimajaga sarnaselt kollase puitvoodriga kaetav võimla peaks valmis saama tuleva aasta veebruaris. Foto: Urmas Luik

Häädemeeste vallavanem Urmas Aava märkis eile Metsapoole koolimaja multifunktsionaalsele võimlale nurgakivi pannes, et vallale on see hoone läbi aegade kalleim investeering.

Seinad on juba püsti ja maja võtab oma tulevasi piirjooni, kuid nurgakivi asetamiseks arvati just nüüd olevat õige aeg, arvestades alanud kooliaastat ja hoone iseloomu.

Metsapoole õpilaste laul vaibumas plokkidest laotud seinte vahel, tõdes vallavanem, et läbi aegade on nurgakivi panek olnud ehituse alustamisel tähtsaim moment. Kui ei olnud korralikke projekte ja ehitajad olid kogukonnast, kutsuti kokku kõige targemad pead ja pandi nurgakivi, mis määras hoone sirguse, kõrguse ja kokkuvõttes kuju. Tänapäeval on nurgakivi panek sümboolsem.

“Me müürime siia põrandasse selle hetke ja koolile olulised asjad. Usun, et tänane päev on eriliselt oluline neile lastele, kes meile siin laulsid, neile lastevanematele, kelle lapsed siin koolis käivad ja kelle lapsed omakorda siin käima hakkavad,” sõnas Aava sel pidulikul puhul.

Metsapoole kooli direktor Esta Vesik näitas ette põrandasse poetatava silindri sisu. Sinna rändasid ehituse rahastuse leping, sama päeva Pärnu Postimees, Häädemeeste valla ajaleht Koduvald, õpilaste nimed klasside kaupa, Metsapoole oma laulu sõnad koos nootidega, mille autoriks kodukandi mees Viljar Soomre, kooli ajaloolised andmed, valla vapimärk, koolitöötajate ja vallavanema ühispilt, koolitrükised ja eurosentide stardikomplekt.

Et mitmesaja aasta pärast silindri leida võivad inimesed teaksid, kelle poole oma küsimustega pöörduda, poetasid enda visiitkaardi silindrisse ehitaja, arhitekt ja maavanemgi.

Nagu teine koolimaja

Kooliõuele ehitatavat võimlat polegi õigupoolest paslik vaid tarvilikuks kõrvalhooneks nimetada, kuna Läti piiri lähedale jääv auväärses eas koolimaja näib selle kõrval tilluke.

Häädemeeste abivallavanem Toomas Abel tõdes, et ehitatav võimla ongi mitme funktsiooniga tänapäevane hoone, mis peaks rahuldama koolipere kõik vajadused.

Kollase puitvoodri saav võimla sobitub välimuselt 1932. aastal valminud koolimajaga, samal ajal pakub sisu igati ajakohaseid võimalusi.

Spordisaal võimaldab koolil täita kehalise kasvatuse ainekava nõuded. Uus sööklaosa lahendab kauase probleemi kooliköögiga. Metsapoole õpilased saavad seni puudunud raamatukogu lugemissaali ja arvutiklassi, tööõpetuse ja kodunduse ruumid ühes vajaliku sisustusega.

Kolmes klassiruumis saab õpetada algklasse ja kunstiõpetust. Jõusaalist aga kujuneb loodetavasti nii kohalike noorte kui täiskasvanute seas soositud ajaveetmiskoht.

Vallavanem nentis, et täismõõtmeis korvpalliväljakut võimlasse ei mahuta, kuid igati heades tingimustes annab siin peagi mängida näiteks võrkpalli.

Ökonoomne maaküte ja sobivad ehitus- ja viimistlusmaterjalid lubavad oodata olulist kokkuhoidu ülalpidamiskuludes, võrreldes lammutatud, 1960ndatel ehitatud söökla- ja algklasside majaga.

Aegade suurim investeering

“Suure tänu peame ütlema Euroopa Liidule, kust tuleb põhirahastus. Need investeeringud, mis tulevad sellistesse maakohtadesse, mis Tallinnast vaadates on Eesti riigi ääremaa, on meie valla mõistes väga suured. See hoone on valla kõige suurema maksumusega ehitis läbi ajaloo üldse,” rääkis Aava.

“Arvan, et see on meie valla ühele piirkonnale, kus elab ligemale 800 inimest, väga suur arengupotentsiaal, ja usun, et lapsevanemad suudavad taastada selle laste arvu, mis oli siin 100 aastat tagasi,” märkis vallavanem.

Võimla ehitamise eelarvest ligikaudu 1,199 miljonit eurot katab Euroopa regionaalarengu fondist rahastatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mille elluviijad on siseministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Euroopa regionaalarengu fond pakub liikmesriikidele toetust, et ühtlustada piirkondade arengut, tugevdada majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust ELis.

Projekti omafinantseering moodustab pisut üle veerand miljoni euro ja see kaetakse Häädemeeste valla eelarvest.

Võimla projekteerisid arhitekt Ott Ojamaa ja projekteerija Elar Lomp arhitektuurifirmast Projekt O2 OÜ. Võimla tellija Häädemeeste vallavalitsus ja peatöövõtja AS YIT Ehitus teevad kõik, et hoone valmiks tähtajaks ehk 2012. aasta veebruaris.

Tagasi üles