Soomaa haabjas pürib UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haabja ehk ühepuulootsiku meisterdamine Soomaal.
Haabja ehk ühepuulootsiku meisterdamine Soomaal. Foto: Elmo Riig

MTÜ Eesti Haabjaselts ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus esitasid kultuuriminister Indrek Saarele pöördumise ettepanekuga kaasa aidata Soomaa haabjaehituse esitamisele UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Kuna aga Vene Föderatsioon ei ole ratifitseerinud UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni, puudub meie Venemaal asuvatel hõimurahvastel võimalus nomineerida ühepuupaadi ehitamise traditsioon UNESCO nimistusse. Seetõttu panid haabjaselts ja põlisrahvaste arengu keskus ministrile ette, et Eesti Vabariik esitaks Soomaa haabjaehituse UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, võttes arvesse selle traditsiooni olulisust nii Eestile kui ka hõimurahvastele.

“See, kui UNESCO tunnustaks Soomaa haabjaehitust, motiveeriks ühepuupaadi pärandi kandjaidki meie hõimurahvaste seas otsima sellele lisatunnustust ja tuge nii piirkondlikul kui föderaalsel tasandil Venemaal. Samuti looks koostöövõimalusi ühepuupaadi ehitajate ja selle pärandi populariseerijate vahel,” leiavad pöördumise esitajad.

Haabja ehitamise oskus on oluline osa vaimsest kultuuripärandist Soomaal ja Pärnu jõgikonnas laiemalt.

Haabjaseltsi eestvedamisel on ühepuupaadi ehitamine Soomaal kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Samuti esindab haabjaehitus laiemat ühepuupaatide ehitamise traditsiooni, mis on ühine paljudel soome-ugri hõimurahvastel: näiteks vepslastel Leningradi oblastis Vepski Lesi looduspargis, hantidel Handi-Mansi Jugra autonoomses ringkonnas, maridel Mari Chodra rahvuspargis. Pöördumise esitajate väitel vajab see riiklikku lisakaitset, tagamaks traditsiooni kestmise ja arengu.

Haabjaseltsi eestvedaja Aivar Ruukeli hinnangul toetaks UNESCO tunnustus kultuuri- ja loodusturismi arendamist Soomaal.

“UNESCO staatus tõstaks Soomaa kui turismisihtkoha väärtust nii kodu- kui välismaiste külastajate seas ja aitaks kaasa Soomaa haabjaehituse traditsiooni jätkumisele järgnevatele põlvkondadele,” ütles Ruukel.

Põlisrahvaste arengu keskuse juhataja Oliver Loode sõnutsi tugevdaks haabja viimine UNESCO nimistusse Eesti mainet soome-ugri põlisrahvaste seas.

“Ei ole juhus, et tegime selle pöördumise vahetult hõimupäevade eel: sellega rõhutame haabjaehituse soome-ugri pärisosa ja saadame sõnumi hõimurahvastele, et ühepuupaadi traditsioon väärib hoidmist ja arendamist,” lausus Loode.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles