Tehnoloogiakoolis õpiti elu päästma

Karl Hütt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnoloogiakooli õpilased osalesid praktilisel koolitusel, kus  mannekeenide peal õpetati elustama, selleks et reaalses situatsioonis oskaksid ja teaksid inimesed, kuidas käituda.
Tehnoloogiakooli õpilased osalesid praktilisel koolitusel, kus  mannekeenide peal õpetati elustama, selleks et reaalses situatsioonis oskaksid ja teaksid inimesed, kuidas käituda. Foto: Erakogu

Eile õhtul nägi Pärnu Saksa tehonoloogiakooli ees punavalget kiirabiautot ja toimekaid meditsiinitöötajaid, kes kiirel sammul läksid kooli ja väljusid majast alles mitme tunni pärast.

Muretsemiseks ei olnud siiski põhjust, sest tegemist oli terviseameti algatusel ja Pärnu haigla kiirabi eestvedamisel toimunud projekti “Sinu käed päästavad elu 2018” praktilise koolitusega, kus mannekeenidel õpetati elustama.

“Kogu maailmas on haiglaväliste äkksurmade korral keskne probleem kõrvalseisjate oskamatus ja saamatus rakendada esmaseid elustamisvõtteid,” põhjendas Pärnu haigla kommunikatsioonijuht Eda Amur koolituse vajalikkust.

Saksa tehnoloogiakooli ärikorralduse-turunduse juhtõpetaja Jane Barbo sõnutsi on tööohutus oluline igal alal, kuid näiteks automaatika eriala puhul on tööohutus äärmiselt tähtis, kuna tööle asudes puututakse kokku elektriliste seadmetega. “Iga õppija peab olema valmis olukorraks, kus tuleb päästa elu,” tõdes Barbo.

Peale automaatikaõpilastele toimus koolitus ärikorraldus-turundusspetsialisti eriala õppuritele, kes Barbo ütlust mööda muu hulgas spetsialiseeruvad klienditeeninduse korraldajateks ja peavad olema hästi ettevalmistatud kriisiolukordadeks teeninduses.

Koolituse käigus toimus umbes viieminutine indiviuaalõpe inimese elustamisest. Mängiti läbi mannekeeni abil tüüpiline äkksurma situatsioon, mille lahendamise etappide hulka kuulus äkksurma tuvastamine, kiirabi kutsumine ja esmane elustamine.

Euroopas sureb äkksurmade tõttu igal aastal 400 000 inimest. Eestis täpne statistika küll puudub, aga leidub viiteid, et äkksurm tabab aastas 700 inimest.

Just Eesti haiglaväliste äkksurmade elustamisstatistika näitab, et enne kiirabi saabumist tehakse elustamisvõtteid vaid 35 protsendil juhtudest ja ellu jääb neist kümme protsenti. “Riikides, kus elanike koolitamisele pööratakse pidevalt tähelepanu, rakendatakse südame äkksurma korral enne kiirabi jõudmist elustamisvõtteid 70 protsendil kordadest ja ellu jääb umbes 20 protsenti elustatutest,” tõdes Amur.

Projektiga soovitaksegi tõsta teadlikkust esmaabi andmisest ja õpetada elustamisvõtteid nii, et kõik osalejad oskaksid võtteid katsetada, tundmata hirmu.

Projekt sai alguse 10. oktoobril ja kestab novembri lõpuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles