Riigi eeskuju on pannud omavalitsused utoopilisena näivasse olukorda: nad peaksid tõstma ideaalis kultuuritöötajate brutopalga vähemalt 1300 euroni.
Riik soovitab tungivalt tõsta kultuuritöötajate palga vähemalt 1300 euroni, omavalitsustel napib aga raha (2)
Kultuuriminister Indrek Saar ja teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid 27. detsembril kultuuritöötajate palgakokkuleppe. Selle järgi tõusis kõrgharitud kultuuritöötaja brutotasu alammäär sellest aastast 1300 euroni.
Leppest ajendatuna kirjutas Eesti raamatukoguhoidjate ühingu (ERÜ) esimees Katre Riisalu sel kuul kõigile omavalitsustele palvega kaaluda kõrgharitud raamatukoguhoidjatele 1300eurose brutopalga maksma hakkamist. Nagu Riisalu toonitas, anti riikliku palgaleppega oluline sõnum kogu kultuurivaldkonnale ja samad tasustamise põhimõtted peaksid kehtima kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele asutustele.
Kultuuriminister Saare sõnutsi on kas või laulu- ja tantsupeo traditsiooni säilimise nimel väga tähtis, et omavalitsused läheksid riikliku palgaleppega kaasa. “Kõik kultuuritöötajad annavad oma panuse rahvuskultuuri kestmisse, mis on riigi põhiseaduslik kohustus,” lausus ta. “Eelarve, kust palgaraha tuleb, on siin tegelikult isegi teisejärguline küsimus.”
Saar kutsus linnade ja valdade palgal kultuuritöötajaid üles palgaleppes kokku lepitud põhimõtteid oma tööandjatele meelde tuletama ja küsima põhjust, kui leppe põhimõtetest kinni ei peeta.
Põhjuseid ei pea aga kaugelt otsima. Kuigi töötasusid on juba tõstetud või seda on plaanis tänavu kindlasti teha, väidavad enamiku siinsete omavalitsuste esindajad nagu ühest suust, et nii suureks palgatõusuks napib raha. Pealegi ootavad suuremat sissetulekut kõik, mitte ainult kultuuritöötajad.